Reisenbuki sõnul on Poola turul huvipakkuvamad pangandussektor, infotehnoloogia ja ehitussektor, millest tehakse valik ka investeerimisfondis.
Poola pangandussektoril on suur arengupotentsiaal nii laenude kui ka hoiuste turul. Vaid 20 protsendil elanikest on arvelduskonto, märkis Oja.
Reisenbuk lisas, et Poola turul on palju ühist Eesti turuga -- lääne rikaste turgude lähedus, suur välisinvesteeringute maht ja juhtivate ettevõtete liikumine väliskapitali kontrolli alla, mistõttu ollakse suuteline turuolukorda mõistma ja selle liikumisi paremini tunnetama kui näiteks Ameerikas.
«Pean tunnistama, et ei saa Poola aktsiafondi ideest hästi aru ja see mõte tundub mulle imelik,» tunnistas Hansa Asset Managementi juhataja Mihkel Õim.
Õimu sõnul peaks sellise fondi tegemiseks olema kas väga palju raha või konkreetne konkurentsieelis. Kui Poola elanikkond on ligi 40 mln ja Eestis 1,5 mln, siis näib lootusetu siit sinna investeerimiseks märkimisväärset rahasummat koguda, rääkis Õim.
Ka on küsitav, kuidas suudetakse fondi müüa ehk milliste argumentidega tehakse kliendile selgeks, et välisfondide osakute asemel oleks õige just Eestis tegutseva Poola fondi osakuid osta. «Ma ei usu, et siinsed tegijad oleks sealsetest kohalikest paremad ja informeeritumad, « kahtles Õim.
Eesti avatud tüüpi investeerimisfondide kogumaht ilma Hansa Intressifondita on 51 miljonit krooni.