Sotsiaaldemokraadist kantsler Gerhard Schröder on lubanud koalitsioonipartnerile -- rohelistele, et taotleb 19 tuumajõujaama sulgemist 30 aastaga, mis tähendaks, et esimesed suletakse juba enne 2002. aasta parlamendivalimisi. Valitsus on jõudnud nüüd ühisele ja kindlale seisukohale, et tuumajõujaamad suletakse seadusega, kui energiafirmadega ei õnnestu selles õigeaegselt kokkulepet saavutada. Kokkulepet püütakse sõlmida veel käesoleva kuu jooksul. Lõpliku tähtajana on mainitud aastavahetust.
Siiski ollakse valitsuse sees eri arvamustel, mida «kuni 30 aastat» tähendab. Keskkonnaminister Jürgen Trittin arvab, et 25 aastat on lõplik piir. Roheliste partei juht ja välisminister Joschka Fischer olla aga energiakontsernidele juba pakkunud tähtajaks 28 aastat.
Energiakontsernid ise nõuavad vähemalt 35 aastat, sest tuumajõujaamade normaalne kasutusiga on üldjuhul 40 aastat. Seda seisukohta jagab valitsuses ainukesena majandusminister Werner Müller.
Valitsuse seisukoht läheb tõenäoliselt maksumaksjatele kalliks maksma. Firma Bayernwerki peadirektor Otto Majewski on ähvardanud, et kompensatsiooninõue tõuseb üle kümne miljardi. Valitsusele lähedal seisvad asjatundjad loodavad, et viie miljardiga saab hakkama.
Et Saksa energiaturg on peibutav, näitab järjest uute välisfirmade tulek sinna. Eelmisel nädalal kinnitas Prantsuse firma Electricité de France (EdF), et temast saab kontserni Energie Baden Württembergi (EnBW) suurosanik. EdF ostab Baden-Württembergi liidumaalt ära 25protsendilise osaluse EnBWs. Selle aktsiapaki hind on asjatundjate hinnangul 73,55 miljardit Eesti krooni. Uus firma tõuseb Saksa energiaturul oluliseks tegijaks ning tema peatrumbiks peetakse just Prantsusmaal toodetavat odavat tuumaenergiat.
Saksa energiaturule on otsustanud minna ka Rootsi Vattenfall, kes maksab 25% energiafirma Hamburger Electricitätswerke (HEW) aktsiate eest 13,7 miljardit Eesti krooni. Rootslastele tuli appi Saksa konkurentsiamet, kes ei lubanud neljal suurel Saksa energiakontsernil HEW aktsiad osta.
Autor: ÄP