Hooneregister hakkab riigilõivu küsima

Muudatus teeb osa teenuseid kallimaks, osa odavamaks, mõned teenused võivad olla hoopis tasuta.

Riigikogus üleeile vastu võetud riigilõivuseaduse muutmise seaduse järgi kehtestatakse hooneregistrites kohaliku omavalitsuse määratud hinnakirjade asemel ühtne riigilõiv.

Praegu maksab Tallinna hooneregistris hinna- ja konkurentsiametiga kooskõlastatud hinnakirja järgi ehitise registrisse kandmine juriidilisele isikule 240 ja füüsilisele isikule 120 krooni. Riigilõiv sama toimingu eest on järgmisel aastal 200 krooni mõlema juhul. Kande muudatuse eest tuleb järgmisel aastal riigilõivu maksta Tallinna hooneregistris 100 krooni, seni pidi eraisik maksma 120 ja ettevõte 240 krooni.

Tallinna hooneregistri juhataja Liilia Mölder sõnas, et ehkki teenustasud kaovad, on riigilõivuga tema andmetel maksustatud vaid neli teenust. Neil on hinnakirjas aga 14 teenust, sh kolm kallimalt maksustatud kiirteenust. Mis ülejäänust saab, pole selge. «Kas osutame järgmisel aastal muid teenuseid, kas nad on tasulised või mitte, see on teadmata,» rääkis ta. Näiteks praegu pole tema sõnul riigilõivuga maksustatud koopiate tegemine, pandi registreerimine jm.

Järgmisel aastal muutub ka hooneregistrite ülalpidamine. Kui seni on need majandanud ennast teenustasudest, siis järgmisest aastast eraldatakse neile riigieelarvest esialgsetel andmetel 7 miljonit krooni ja nende tulud laekuvad riigile.