Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sitikas tegi pähe mersuliku näo
Uus Citroen Xsara tundub kuidagi tuttav juba esimesest pilguheidust. Tuled ja külgmised iluliistud meenutavad C-klassi Mercedest. Mitte küll palju, aga mingi ühine joon neil siiski on. Eelmise Xsara enamikul mudelitest olid liistud pampritel ja ka külgedel mustad, uuel variandil enamjuhul kerega ühte värvi. Esituled on Picassole sarnaselt suured ja ümarad, nii ees kui ka taga on rõhutatud Citroeni embleemi. Väliselt ongi need peamised uuendused. Palju on muutunud aga auto sisemuses. Mitte küll niivõrd salongi kujunduses, kuivõrd just tehnilises osas. Juurde tuli kaks uut mootorit: 1,6 16V ja 2,0 16V. Esimese võimsuseks on 110 hobujõudu, teisel 137.
Ja pole midagi kosta, uus 1,6-liitrine mootor jõuab isegi universaalkerega Xsarat vilkalt edasi liigutada. Sissesõitmata mootori kiirendus paigalt sajani jääb 11 sekundi piiresse, 50?90 km/h saabub 9,2 sekundiga ja 90?120 km/h 9,3 sekundiga. Pole just tippklassi tulemus, pealegi annavad tehnilised andmed paigalt saja kilomeetrini kiirenduseks 9,9 sekundit, aga igati piisav, et mitte jänni jääda.
Eelmisest mudelivalikust sai uus mudel pärandina kaasa ka 1,4-liitrise bensiinimootori, millel võimsust 75 hobujõudu ning 2-liitrise HDi diiselmootori, millele võimsust 90 hj. Samuti saab tellida 2-liitrise VTS mootoriga Xsara Coupe, millel võimsust koguni 167 hobujõudu.
Paar detaili Xsara juures siiski häirivad. Esiteks on külgedelt ümara kujuga auto juhiiste kuidagi liiga keskel või siis on uks liiga kaugel. Igatahes tuleb rooli taha istudes varuda veidi aega harjumiseks. Ka on pidurid veidi liiga tundlikud, nii et proovisõidu esimesel ristmikul piisab kergest pedaalipuudutusest, kui tagant kostub kummivilinat ja tagantläheneva auto juht ei saa aru, miks pagana pärast peab nii äkiliselt pidurdama.
Kummalise ehitusega on ka Xsara kaugjuhtimispult, mis on installeeritud süütevõtmesse ja mille liiga suured nupud on nii tundlikud, et kui autost eemale astudes võtit taskusse pistes näpp õrnalt nuppu puudutab, lähevad uksed lahti. Igatahes peab alati väga hoolega jälgima, et auto juhi lahkudes mingeid ?trikke? ei hakkaks tegema.
Hinna ja auto olemuse suhtes pole aga midagi viriseda. Odavaima, luukpäraga variandi hind on 169 900 krooni ja see sisaldab kahte turvapatja, kesklukustust, esiakende elektrilisi tõstukeid, udutulesid jne.
Kalleim n-ö normaalauto maksab 229 000 krooni, sellest kõrgema hinnaga on vaid eelnimetatud 167hj kupee.