• OMX Baltic0,02%273,83
  • OMX Riga−0,15%872,53
  • OMX Tallinn0,89%1 735,06
  • OMX Vilnius−0,02%1 054
  • S&P 5000,41%5 728,8
  • DOW 300,69%42 052,19
  • Nasdaq 0,8%18 239,92
  • FTSE 1000,83%8 177,15
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,5
  • OMX Baltic0,02%273,83
  • OMX Riga−0,15%872,53
  • OMX Tallinn0,89%1 735,06
  • OMX Vilnius−0,02%1 054
  • S&P 5000,41%5 728,8
  • DOW 300,69%42 052,19
  • Nasdaq 0,8%18 239,92
  • FTSE 1000,83%8 177,15
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,5
  • 22.02.01, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riik prognoosib dividende

1999. aasta koondaruande alusel teenis riik enda omandis olevate ettevõtete varadelt ainult 1,6% tulu. Sellega ei ole riik rahul. ?1,6% omakapitali tootluse kohta tuleb tingimata öelda, et riik ei ole enam rahul äriühingute kapitali struktuuriga, see tuleb optimeerida,? ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna ettevõtlustalituse juht Hjalmar Liivik.
Tänaseks on rahandusministeeriumisse jõudnud kõigi riigi enamusosalusega ettevõtete 2002?2004 aasta finantsprognoosid, mille alusel hakkab riik omanikutulu ettevõtetest välja võtma vastavalt äriplaanile, mitte jäiga protsendi ulatuses nagu seni.
?70% suuruse dividendimäära võtmine ettevõtte kasumilt ei võimalda täita investeeringute 2001. aasta programmi,? kurdab Eesti Posti peadirektor Tarmo-Jaan Tõeleid.
Liiviku sõnul pole riigi eesmärgiks mitte maksimaalne dividenditulu, vaid optimaalne tulu, arvestades ka müügitulu, sest suurem osa riigile kuuluvatest ettevõtetest läheb varem või hiljem müüki. Eesti Energia aga näiteks poleks kaugeltki atraktiivne võimalikule ostjale sellises majanduslikus seisus, nagu ettevõte oli veel mõned aastad tagasi. Aastal 2004 aga võib siis juba prognoosi kohaselt 500 miljonit krooni kasumit tootva energiagigandi müügist saada oluliselt suuremaid tulusid kui pidevalt ettevõttest kasumit välja võttes.
?Kerkis küsimus, et kas on mõttekas kõigilt kindlat protsenti kasumist dividendidena välja võtta,? kirjeldab Liivik rahandusministeeriumi mõttekäiku. Et pääseda riigi tulukoorimisest, on ettevõtete survel tehtud hulgaliselt erandeid, millega ei ole tulu kas üldse võetud või jagas ettevõte dividende vähem kui 70% sel aastal. Erinevalt varasemast kinnitatakse dividendimäär ette, mitte tagantjärele.
Uuest aastast aga ei soovi saada riik kindlat protsenti kasumist, vaid kindlat summat. ?Riigi eesmärk ei ole ju tegelikult ettevõtteid tühjaks lüpsta, vaid saavutada suurem efektiivsus,? kommenteeris Liivik. Nii soovib Tallinna Sadam maksta esialgse plaani kohaselt 2002?2004 riigile iga aasta 250 miljonit krooni dividendideks. Selle eest hakkab rahandusministeerium nõudma riigile kuuluvatelt ettevõtetelt rangelt kinnipidamist efektiivsusnäitajate sihtidest nagu näiteks omakapitali tootlus ja tootlus investeeringutelt.
Järgmine nädal tuleb arutlusele ka riigiettevõtetes riigi osaluse säilitamine või müümine ning erastamise tähtajad. Rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali sõnul ei ole erastamine mingi tabuteema ning kriteeriumid saavad olema iga ettevõtte puhul konkreetsest olukorrast sõltuvad. ?Üks eesmärke on kindlasti riigi dividendi- ja müügitulu optimeerimine,? ütles Tali, kelle hinnangul saavad peamised diskussiooniobjektid olema Eesti Energia, Tallinna Sadam ja Tallinna Lennujaam.
Riigile kuulub praegu üldse 68 aktsiaseltsi või osaühingu aktsiad või osakud. Neist 41 enamusosalusega ning 21 ettevõtte aktsiad erastamisel, ettevõte likvideerimisel või liitmiselt mõne teise ettevõttega. Kokku on riigi omandis olevate ettevõtete käive 1999. aastal üle 7 miljardi krooni.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.24, 15:18
Las me korraldame sinu peo! UMA, Lore ja Lessner Noblessneris pakuvad maitsvat toitu ja vinget meelelahutust
Ettevõtte või sõpruskonna jaoks sündmuse planeerimine ei pea olema peavalu, kus ürituse eestvedaja end peo toimumise ajaks tühjakspigistatud sidrunina tunneb. Restoran Lee ja Lore Bistroo meeskond, kes avas suvel kaks uut põnevat kohta – restorani UMA ja kokteilibaari Lessner –, korraldab just sinu vajadustele vastava õhtu, sätib paika menüü ja kannab hoolt ka meelelahutusliku poole eest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele