Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik prognoosib dividende

    1999. aasta koondaruande alusel teenis riik enda omandis olevate ettevõtete varadelt ainult 1,6% tulu. Sellega ei ole riik rahul. ?1,6% omakapitali tootluse kohta tuleb tingimata öelda, et riik ei ole enam rahul äriühingute kapitali struktuuriga, see tuleb optimeerida,? ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna ettevõtlustalituse juht Hjalmar Liivik.
    Tänaseks on rahandusministeeriumisse jõudnud kõigi riigi enamusosalusega ettevõtete 2002?2004 aasta finantsprognoosid, mille alusel hakkab riik omanikutulu ettevõtetest välja võtma vastavalt äriplaanile, mitte jäiga protsendi ulatuses nagu seni.
    ?70% suuruse dividendimäära võtmine ettevõtte kasumilt ei võimalda täita investeeringute 2001. aasta programmi,? kurdab Eesti Posti peadirektor Tarmo-Jaan Tõeleid.
    Liiviku sõnul pole riigi eesmärgiks mitte maksimaalne dividenditulu, vaid optimaalne tulu, arvestades ka müügitulu, sest suurem osa riigile kuuluvatest ettevõtetest läheb varem või hiljem müüki. Eesti Energia aga näiteks poleks kaugeltki atraktiivne võimalikule ostjale sellises majanduslikus seisus, nagu ettevõte oli veel mõned aastad tagasi. Aastal 2004 aga võib siis juba prognoosi kohaselt 500 miljonit krooni kasumit tootva energiagigandi müügist saada oluliselt suuremaid tulusid kui pidevalt ettevõttest kasumit välja võttes.
    ?Kerkis küsimus, et kas on mõttekas kõigilt kindlat protsenti kasumist dividendidena välja võtta,? kirjeldab Liivik rahandusministeeriumi mõttekäiku. Et pääseda riigi tulukoorimisest, on ettevõtete survel tehtud hulgaliselt erandeid, millega ei ole tulu kas üldse võetud või jagas ettevõte dividende vähem kui 70% sel aastal. Erinevalt varasemast kinnitatakse dividendimäär ette, mitte tagantjärele.
    Uuest aastast aga ei soovi saada riik kindlat protsenti kasumist, vaid kindlat summat. ?Riigi eesmärk ei ole ju tegelikult ettevõtteid tühjaks lüpsta, vaid saavutada suurem efektiivsus,? kommenteeris Liivik. Nii soovib Tallinna Sadam maksta esialgse plaani kohaselt 2002?2004 riigile iga aasta 250 miljonit krooni dividendideks. Selle eest hakkab rahandusministeerium nõudma riigile kuuluvatelt ettevõtetelt rangelt kinnipidamist efektiivsusnäitajate sihtidest nagu näiteks omakapitali tootlus ja tootlus investeeringutelt.
    Järgmine nädal tuleb arutlusele ka riigiettevõtetes riigi osaluse säilitamine või müümine ning erastamise tähtajad. Rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali sõnul ei ole erastamine mingi tabuteema ning kriteeriumid saavad olema iga ettevõtte puhul konkreetsest olukorrast sõltuvad. ?Üks eesmärke on kindlasti riigi dividendi- ja müügitulu optimeerimine,? ütles Tali, kelle hinnangul saavad peamised diskussiooniobjektid olema Eesti Energia, Tallinna Sadam ja Tallinna Lennujaam.
    Riigile kuulub praegu üldse 68 aktsiaseltsi või osaühingu aktsiad või osakud. Neist 41 enamusosalusega ning 21 ettevõtte aktsiad erastamisel, ettevõte likvideerimisel või liitmiselt mõne teise ettevõttega. Kokku on riigi omandis olevate ettevõtete käive 1999. aastal üle 7 miljardi krooni.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.