Britid lähenesid rahaliidule, iirlased lõid ELi ukse kinni

Britid on seni kõrgilt üle kanali jälginud ühineva Euroopa toimetamisi, püüdnud seda mõjutada, aga kogu aeg oma poliitilise iseolemise tähtsust rõhutanud ja väljaspool rahaliitu seni suurepäraselt hakkama saanud ega soovi vanast heast naelast euro kasuks loobuda. Seepärast on huvitav, et enamuse seisukohta väljendanud konservatiivide liider William Hague, kes lubas brittidele naela säilitada, sai valimistel nõnda armetult lüüa, et oli sunnitud isegi parteiliidri kohast loobuma. Kõik see näitab, nagu oleksid oma euroskepsise poolest tuntud britid saatusega leppinud ja peavad rahaliitu minekut vältimatuks, ehkki nad ise seda veel ei tunnista.

Tegelikult jäi Euroopa Liidu temaatika seekordsetel Briti valimistel palju maisemate asjade varju. Hoopis rohkem paneb inglasi hetkel muretsema elukvaliteedi halvenemine ning avaliku sektori suutmatus kuhjuvate probleemidega toime tulla. Olgu nendeks siis loomataudide tõttu süüdatud korjusemäed, ülerahvastatud haiglate kehv arstiabikvaliteet, sagedased rongiõnnetused või pidevad liiklusummikud. Kuigi kõik need hädad on pärit Tony Blairi juhitava tööerakonna valitsemise ajast, suutis erakond valijaid ilmselt oma reformilubadustega paremini veenda, mis tagas tööerakonnale esimest korda saja aasta jooksul teise järjestikuse mandaadi valitsuse moodustamiseks. Tööerakondlased kinnitasid, et esimesel valimisperioodil tegid nad kõik vajalikud eeltööd avaliku sektori tegevuse tunduvaks tõhustamiseks erakapitali ja oskusteabe toel.

Juba enne valimisi lubas Tony Blair, et võidu korral viib ta lähema kahe aasta jooksul läbi rahvahääletuse euroga ühinemise üle. Analüütikud on asunud mõistatama, millal see lubadus võiks teoks saada. Et Briti majanduskonjunktuuri tsükkel, mis traditsiooniliselt on käinud üht jalga USA omaga, on viimasel paaril-kolmel aastal üha enam ühtlustunud Euroopa omaga, siis on tal nüüd tekkinud võimalus võtta üle Euroopa keskpanga intressimäärad. See lisab usku, et referendum peetakse juba tuleva sügisel.

Teisalt tuleb ettevaatlikul Blairil rahvahääletuse hetke hoolega valida, sest majandusringkondade toetusele vaatamata on kaks kolmandikku rahvast jätkuvalt rahaliidu vastu, sealhulgas ka mitmed tema mõjukad kabineti liikmed, nagu rahandusminister Gordon Brown.

Analüütikud viitavad valuutaturule, kus maaklerite usk rahaliiduga kiiresse ühinemisse pidanuks pärast valimistulemuste selgumist naela euro suhtes nõrgestama, kuid selle asemel see hoopis tugevnes. Siit tehakse järeldus, et turgude arvates on eurotsooni minek veel mägede taga.

Iirimaa oli ainus ELi liikmesriik, kus põhiseaduse muutmist nõudev Nice?i leping pandi rahvahääletusele. Ja selle tulemus oli masendav: 53,9% häältega lükati selle ratifitseerimine tagasi. Euroopa Komisjoni allikate kohaselt on see ELile sama tõsine tagasilöök, kui 1992. taanlaste ?ei? Maastrichti lepingule. See võib pidurdada ELi edasist laienemist, kui Amsterdami lepinguga lubatud järgmised viis uut liiget on vastu võetud.

Hämmastav, et tagasilöök tuli just iirlaselt, kellele ELis oldud ligi 30 aastat on olnud erakordselt edukad. Viimasel kuuel aastal on nende keskmine majanduskasv olnud 8%, mis on tööpuuduse alandanud 16 protsendilt 4-le ja sundinud välja töötama programmi, mille kohaselt viie aastaga tuuakse tööjõuna sisse 200 000 võõramaalast. Seega häirib Iirimaad kõige vähem praegune ELi laienemise peamine takistaja ? tööjõu vaba liikumine.

Võib-olla ei olnud iirlaste ?ei? sihitud mitte niivõrd uute riikide, vaid just Brüsseli vastu. Selles mõttes on nende teguviis kahepalgeline. Sest kuuludes rahaliitu, on nad kohustunud järgima selle rangeid reegleid, kuid selle asemel toetasid nad oma suurt majanduskasvu lubatust palju lõdvema eelarvepoliitikaga, ise nautides samal ajal Euroopa Keskpanga väga madalaid intresse, mis on kasvatanud sealsed pangalaenud kinnisvarasse viis korda suuremaks kui eurotsoonis keskmiselt. Kui Brüssel oli nõudnud neilt eelarvepoliitika muutmist, siis nüüd tuli iirlastelt vastulöök sekkumisele.

Kahju, et just iirlased ei soovi, et saaksid teoks nende presidendi Mary McAleese?i mais Tartu Ülikoolis lausutud sõnad: ?Loodan, et Iirimaa Euroopa Liidu kogemus on allikas, millest ammutada inspiratsiooni, julgust ja kindlust, kui Eesti kodanikud alustavad oma ajaloo järgmist peatükki ühise Euroopa pere liikmena.?