Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kellele jackpot teleturul?

    Tallinnas on kolm hoonet, kus täna hoitakse pöidlaid peos. Kokku tuleb TV1 aktsionäride erakorraline koosolek, et otsustada TV1 saatust. Teoks võib saada see, mida on oodatud vähemalt 7-8 aastat. Eesti turul jääb üks telekanal vähemaks.
    Ajal, mil Postimehes räägitakse Eesti Päevalehe ülevõtmisest ja Hansapangas sosistatakse Ühispanga kaost, tundub neljast ühe telekanali sulgemine sama loomulik kui sissehingamisele järgnev väljahingamine. Kui aga oodatu teoks saab, siis võib endalt ometi küsida toimuva laiemat tähendust.
    Kuna erakanalid sõltuvad väga oma hanke kvaliteedist, oli Polsati (TV1) turuletulek halvaks uudiseks Kanal 2-le. Rahvusvahelisel teleturul eelistatakse igal juhul müüa Eesti territooriumi teleõigusi suurtele gruppidele, nagu Viasat või Polsat. Nii ETV kui ka Kanal 2 hankijad olid sunnitud viimase aasta jooksul mitu korda kuulma, et nendega ei sõlmita tehinguid enne, kui Polsat on oma otsuse teinud. Pikemas perspektiivis tähendaks see kõikide rahvusvaheliste tippprogrammide jagunemist TV3 ja TV1 vahel. Kevadine TV1 filmide ja sarjade valik juba näitaski tugeva tulija potentsiaali. Paranenud programm sõi sihtgruppide sarnasuse tõttu nii Kanal 2 kui TV3 vaatajaid. Samal ajal näitas edukas projekt Urmas Otiga, et TV1 võiks püüda ka põliseid ETV vaatajaid.
    Ometi tekkis uue tegija treppi mõra, kui selgus, et Kanal 2 oli endale saanud austraalia seebi ?Kodus ja võõrsil?, mis oli TV1 prime-time?i tugisammas. Küsimus ei olnudki mitte niivõrd selles, et Kanal 2 otsustas oma positsiooni parandada madalaprofiililiste seepidega, vaid TV1 süsteem ei toiminud enam. Palgamaksmise hilinemised viitasid kõige otsesemalt rahavoo probleemidele.
    Sel hetkel ilmnes aga lõpuks, et Kanal 2 korporatiivne side Eesti Meedia Grupiga hakkab ennast ära tasuma. Kuni viimase ajani oli nende cross-over sünergia efektiivsus minimaalne, sest omasaadete väikese mahu juures mängis Eesti sisene trükimeedia partnerlus tunduvalt väiksemat rolli kui TV1 või TV3 rajatagune seljatagune samas televaldkonnas.
    Nimelt avastati rõõmsalt, et ETVst reklaami väljaviimise tegelik võitja on Eesti Meedia. Juba enne oli teada, et kuna kõik vabanevad reklaamirahad ei jaotu ülejäänud telekanalite vahel, vaid suur osa sellest siirdub printmeediasse, mis tähendab raha Eesti Meediale. TV3 potentsiaalne reklaamimahu kasv jääb seega nõrgemaks. Lisaks aga leiti, et 10 miljoni krooni litsentsitasu nõudmine käib TV1-le üle jõu. Järelikult ei tohi ETVst reklaami väljaviimisega viivitada, sest plaanitud seaduseelnõude alusel tähendaks see ka viimast hoopi TV1-le. Plaani ainuke nõrk lüli on selles, et riik peab sellisel juhul 10 miljonit ise kinni maksma. Sellisel juhul maksab riik ETV reklaamist loobumise tulemusena tõepoolest 40-50 miljonit krooni omast taskust.
    Täiesti selgelt on ringhäälingu seaduseelnõudega üritatud kiirustada, sest nii mõnelgi võib taas tekkida rumal küsimus: ?Miks ei võiks riik seda raha turult teenida, selle asemel, et ise seda maksta.? Aga see selleks. Praegu on olemas kõik võimalused, et muutused toimuksid kiiremini, kui kõhklejate hääled õhus levida suudaksid.
    TV1 kui konkurendi kadumine tähendab sedagi, et ?vabaneb? terve hulk vaatajaid, kes pigem siirduvad Kanal 2 seebisema osa juurde kui TV3-le, mille sihtgrupid on ameerika mainstream?i paremikuga juba ära hellitatud. See aga tekitab Kanal 2 ajaloolise võimaluse lõpuks ometi võidelda Eesti vaadatuima kanali nimele.
    Iseküsimus on olukorra lõplikkus. Kanal 2 ja TV3 kulutused omasaadete peale näivad väga ränga spurdina, mille tegelik kasutegur võib osutuda väikeseks.
    Loomulikult soovib Kanal 2 saada endale veidigi Postimehe tõsiseltvõetavast imagost, kuid selle hinnaks võib olla kahjumi jätkumine. Analüütikud on ju ennustanud, et lõpuks on Eestis ruumi vaid kahele kanalile, millest üks on reklaamivaba ja teine võtab meie mikroskoopilisest turult kõik, mis siit võtta on.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
USA aktsiaindeksid andsid langussignaali
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.