On selge, et rahavoo kasumiläve punkti puhul ei tasu projekt end ära, nüüdispuhasväärtus (NPV) on negatiivne ning sisemine tulusus (IRR) on väiksem kui null. Arvestusliku kasumiläve punkti puhul on NPV negatiivne ja diskonteerimata tasuvusaeg võrdub küll projekti elueaga, kuid investeeringud ikkagi ei tasu end ära.
Üksnes finantskasumiläve punktis (financial break-even point) töötamise korral tasuvad investeeringud end ära, sest tegevuslik rahavoog (operating cash flow) määratakse nii, et eelnevate arvutustega oleks NPV vähemalt null. Seega iga projekti puhul tuleb kõne alla ennekõike finantskasumiläve punkt, teisi näitajaid kasutame vaid analüüsi eesmärgil.
Ettevõtte saneerimisega seotud arvutlused on veelgi keerukamad, sest on ju tegemist, kas uue äriplaaniga (uus teenus, toode jms), ettevõtte liitumiste või hoopis ärilise ebaõnnestumisega (vabatahtlik likvideerimine, pankrot jms) seotud arvutustega. Ettevõtte äri- või finantsedu üle otsustamiseks tuleb sel juhul teha hoopis väärtuskasvu ja -loomega seotud arvutusi.
Huvipakkuv on ehk see, et mitte niivõrd kasumlikkus ei näita ettevõtte perspektiive, kuivõrd just väärtusloomega seotud finantsarvutlused: majandusliku lisandväärtuse (economic value added /EVA/ ja lisandunud turuväärtuse (market value added /MVA) meetodite rakendamine.
Viimasel ajal on levinud nn projektipõhine analüüs, mis tähendab seda, et põhimõtteliselt on võimalik analüüsida ettevõtte tegevust elluviidavate projektide analüüsi kaudu. Sisuliselt analüüsitakse tegelikult projektist johtuvaid rahavooge, tegelikku kapitali hinda, kasumit jne ning võrreldakse neid projektis kavandatuga. Vajaduse korral viiakse sisse korrektiive nii projekti, aga ka ettevõtte igapäevasesse tegevusse.
Niisiis taolised operatiivsed arvutused ja analüüsid on aluseks kiirete muutustega arvestamiseks ning korrektiivide sisseviimiseks. Analüütik teab, mida pidada tähtsamateks näitajateks nii ettevõtte kui ka makromajanduse tasandil.
Lõpuks, äriplaani õnnestumine on otseselt seotud seda projekti elluviiva ettevõtte poolt rakendatava käibekapitali juhtimise poliitika valikuga, sest ligikaudu 10?15% investeeringutest suunatakse käibekapitali. Seondub see ennekõike erinevate arengustsenaariumide ja erinevate strateegiate rakendamisega konkreetses ettevõttes.
Kuna ettevõtte pankrotistumise oht seondub peaasjalikult maksevõimega, siis eriti tähtsaks muutuvad kvaliteetne rahaeelarve, töö debitoorse võlaga, arvutused raha konversioonitsükli, usaldatavuse, krediidihinde ja ?riskide kohta.
Modernne metoodika sisaldab endas ennekõike uusimaid lähenemisviise, mudeleid, valemeid, metoodikaid, kusjuures meetodite arsenal täiustub pidevalt. Koos sellega ka arvutiprogrammid. Seega modernsete meetodite rakendamine nõuab innovatiivse iseloomuga ümberkorraldusi ettevõttes tervikuna.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida 24. septembrini