- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Paneme erinevad tooted ühise kaubamärgi alla?
Eestis on vähe tugevaid kaubamärke, samas on tootjaid palju ja igaüks tegutseb omaette. Kui selline areng jätkub, siis kaovad väiksemad tootjad, sest nad ei suuda konkureerida välismaiste kaubamärkidega. Lahendus oleks see, kui erinevad tootjad müüksid oma tooteid tugevate kohalike kaubamärkide all, kirjutas ASi Ösel Foods juhataja Kuldar Leis 5. aprilli Äripäevas.
Toimetuse arvates on Kuldar Leisi pakutud idee raskesti teostatav. Tõenäoliselt on meie ettevõtjad koostööaltimad välisturule sisenemisel.
Leisi idee poolt räägib see, et Eesti jaekaubandus on ketistunud ja juhtohjad on välismaalaste käes. Kui praegu tegutsevad Eestis peamiselt Skandinaavia kaubandusettevõtted, siis varsti tulevad siia Euroopa suured jaeketid. Koos välismaiste jaekettidega tuleb ka rohkem importtoodangut. Tugeva kaubamärgi all erinevate toodete turustamine võimaldab kokku hoida kulusid ja aitab konkureerida importtoodetega.
Jaekaupmehed dikteerivad tootjatele tingimused ja eelistavad tuntud ning tugevaid kaubamärke. See on loogiline, sest tarbijad teevad oma ostuotsuseid reklaami ja tuntuse mõjul. Eesti toiduainetöösturite väitel teenivad nad kasumi peamiselt ekspordilt, sest Eestis müüakse pigem nulltulemi piiril. Kauplused nõuavad tootjatelt 15?20protsendilisi allahindlusi. Tõenäoliselt muutub kohalike tootjate jaoks tulevikus koostöö jaekettidega veelgi keerulisemaks. Edukad on need, kes on loonud tugevad kaubamärgid, näiteks Kalev, Rakvere, Saku, Põltsamaa, A. le Coq. Siit tuleb ka esimene vastuargument koostööle. Miks peaks eespool loetletud kaubamärkide omanikud olema huvitatud koostööst väiksemate tegijatega?
Mahukad investeeringud brändi on tehtud selleks, et suurendada kasumlikkust ja et oleks võimalik küsida tarbijalt kõrgemat hinda võrreldes teiste sama tootegrupi toodetega. Tõenäoliselt ei ole tuntumate kaubamärkide omanikud huvitatud, et nende loodud brändi abil hakkab mõni väiksem tootja oma kaupa turustama. Mis siis, et tegemist pole otsese konkurendiga.
Kindlasti suurendab selline ühistegevus riske, sest mitme aasta pikkune investeering brändi võib partneri eksimuse tõttu vastu taevast lennata. Sa võid olla kindel, et sinu toode on kvaliteetne, aga kas on seda ka sinu kaubamärki kasutava partneri oma?
Teine väga raskesti lahendatav küsimus on tulude jaotamine. Tõenäoliselt on võimalikel partneritel brändi loomisse tehtud investeeringutest erinev arusaam. Vähem tuntud kaubamärkide omanikud ei ole pidanud brändi investeerimist tähtsaks ja selline suhtumine muudab keeruliseks tulude jaotamise. Teisalt ei pruugi koostöö oluliselt parandada väiksemate tootjate olukorda, sest tingimused, mis kaubamärgi kasutamisega kaasnevad, ei pruugi olla soodsamad nendest, mida praegu jaeketid väiksematele tootjatele dikteerivad.
Kuldar Leisi pakutud idee võib kergemini realiseeruda siis, kui alustatakse n-ö nullist ja alles kavandatakse uue brändiga turule tulekut. Siis tasub kindlasti otsida teisi tootjaid, kellega koos uude brändi investeerida.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele