Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börsi paremad päevad on ees

    Viimastel aastatel kiratsenud Tallinna börs peaks uued tuuled purjesse saama lähiaastatel, üheks põhjuseks rahakad kohalikud pensionifondid, teiseks võimendab huvi börsi vastu ka lähenev ühinemine Euroopa Liiduga. Oma osa annab ka HEXiga ühise kauplemissüsteemi kasutuselevõtt.
    Juba paar aastat on räägitud nõiaringist börsil ? värsket raha ei tule, kuna börsil on Hansapanga ning Eesti Telekomi näol vaid kaks arvestatavat ettevõtet, potentsiaalsed börsifirmad pole aga huvitatud oma aktsiate noteerimisest, kuna börs on vähelikviidne.
    HEXi asepresident Jouni Torasvirta arutleb, et mullid börsidel olid, on ja ka jäävad. ?See on vältimatu,? teab ta maailmakogemusele tuginedes. Küll aga on Tallinna börs sellest veel kaugel, sest meie börsi aastakäive moodustab turukapitalisatsioonist vaid veerandi. ?Arenenud riikides on need umbes võrdsed, kui teil 1997. aastal börsikrahh oli, siis oli suhe tugevalt käibe kasuks,? meenutab Torasvirta. ?Mida rohkem Tallinna börs Euroopasse integreerub, seda rohkem aastakäibe ja kapitalisatsiooni suhe sajale protsendile läheneb,? leiab Torasvirta. Sisuliselt tähendab Torasvirta väide, et iga kuuga peaks Tallinna börs üha likviidsemaks minema.
    Euroopa Liidu kontekstis näeb börsi elavnemist ette ka investeerimispanga Suprema Securities juhatuse liige Sten Sumberg, kes on öelnud, et Eesti aktsiad on Euroopa mõistes veel alahinnatud, mistõttu ELiga liitumisel võiks mitmete Eesti börsiettevõtete aktsiad maksta mõnikümmend protsenti rohkem kui praegu. Näiteks praegu 220 krooni kursil liikuv Hansapanga aktsia võiks maksta tema hinnangul umbes 260?270 krooni, Eesti Telekom aga umbes 130 krooni praeguse 90 krooni asemel.
    Äärmiselt oluline Tallinna börsi arengule on pensionifondide turuletulek, sest nende tegevus koosnebki ühel poolt raha kogumises, teisalt aga selle rahaturgudele investeerimises. Hinnanguliselt suudavad Eesti pensionifondid pensioni teise samba raames 5?6 aastaga koguda kuni 5 miljardit krooni. Eesti seaduste kohaselt tohib pensionifond 50 protsenti investeerida aktsiaturgudele, ülejäänu tuleb paigutada mujale, näiteks intressitoodetesse nagu võlakirjad. On ilmselge, et osa kogutud rahast paigutatakse ka kohalikule turule.
    Trigon Marketsi pensionifondide haldur Aadu Oja leiab, et suurem osa pensionirahast investeeritakse siiski välismaistesse indeksifondidesse, siiski võib umbes kümnendik rahast leida tee ka Tallinna börsile. Kui fondid suudavad tõepoolest koguda aastas keskmiselt ligi miljard krooni ning suunavad kümnendiku sellest Tallinna börsile, siis on selge, et suurt hüpet 100 miljoni kroonine keskmine aastane lisainvesteering börsil ei tekita. ?Aga fondide raha võiks anda praegustele aktsiahindadele toe, kui hind läheb alla, siis fondid ostaks end kohe uuesti sisse,? ütleb Oja. Tema sõnul on pensionifondide tegevus iseäranis oluline keskmistele ja väikestele ettevõtetele, kes praegu ei saa tugevate kohalike investorite puudusel näiteks võlakirjaemissioone korraldada.
    Ühispanga Varahalduse fondijuht Andrei Zaborski kinnitab, et Ühispanga pensionifond pole kohalikust turust mööda vaadanud. Tema sõnul on panga pensionifond valmis investeerima Tallinna börsile 10?20 protsenti kogutavast rahast. ?Mingil hetkel ei kannata kohalik turg enam raha välja,? põhjendab ta võimaliku mulli tekkimist, kui kõik pensionifondid paigutaks lubatud kogused vaid kohalikule börsile. ?Kümned miljonid kroonid kannatab meie börs välja küll, ilmselt jääb aastane summa kümnete ja saja miljoni krooni piirimaile,? hindab Zaborski Eesti pensionifondide aastast võimalikku koondinvesteeringut Tallinna börsile.
    Oluliseks indikaatoriks börsi arengus on ka välismaiste erainvestorite huvi Tallinna börsi vastu. Ehkki suurem osa välismaisest kapitalist liigub siia läbi suurte fondide, näitab kasvav huvi eraisikute seas, et Tallinna börsi usaldusväärsus ning tuntus kasvab.
    Soomes tegutseva investeerimispanga Danske Capitali Balti osakonna fondijuht Kusta Äimä kinnitab, et soomlaste huvi Eestisse investeerimise vastu kasvab pidevalt. ?Aastatel 1998?1999 ei olnud huvi üldse, praegu on aktiivseid eraisikuid, kes Tallinna börsile investeerivad, Soomes kokku umbes 300?500,? sõnab Äimä.
    Eelmise aasta lõpu seisuga oli Tallinna börsil eestlastest eraisikutest aktiivseid investoreid umbes 1100, seega moodustavad soomlased Tallinna börsil ligi poole eraisikute turust. ?Reaalne on, et aastas lisandub paarsada aktiivset soomlast,? usub Äimä. Ta lisab, et osa värskest kliendibaasist on Danske Capital saanud ka otseselt tänu Tallinna börsi ja HEXi kauplemissüsteemide ühendamisest. ?Tallinna börsi tulevik, nagu ka kogu Baltimaade börside oma, tundub positiivne,? hindab ta. Danske Capitali portfell Eesti aktsiaturul on üle 750 miljoni krooni, suurema osa annavad sellest siiski institutsionaalsed investorid.
    Ehkki igapäevaselt ei anna HEXiga ühise kauplemissüsteemi kasutuselevõtt enda kasust märku, kajastub see Tallinna börsi avalike suhete juhi Eva Palu sõnul ilmekalt numbrites. ?Börsikäive on nelja kuuga kasvanud 68 protsenti, Talse indeks on tõusnud 29 protsenti, Tallinna börs on saanud 5 uut liiget, lisandunud on kontohaldur Helsingist,? loetleb ta. Lisaks kaaluvat mitu ettevõtet peagi oma aktsiate noteerimist börsil. ?On tõenäoline, et 1?3 aasta perspektiivis liituvad HEXi süsteemiga ka Riia ja Vilniuse börsid ning selle tulemusel tekib ühtne Põhja-Euroopa ja Baltikumi kauplemiskeskkond. See loob uued võimalused investoritele, aga ka praegustele ja tulevastele avalikele ettevõtetele,? leiab Palu. ?Oluliselt mõjutab väärtpaberiturgu kindlasti ka tänavu käivitunud kogumispensioni süsteem,? lisab ta.
    Seega on Tallinna börsil arenguperspektiivi küllaga. Aga kas sellega võib kaasneda ka uus suur buum, mille lõpuks taas kõik kokku variseb?
    Investeerimisguru Rain Lõhmus leiab, et ei pensionifondid ega ka liitumine ELiga ei tõsta käivet ega hindu hüppeliselt. ?Märksa olulisem on välisfondide suhtumine meisse,? lausub ta. Tema sõnul on ka paratamatus, et paljud eestlased hakkavad börsile investeerima, kui nad tahavad mingil moel oma vara kasvatada. Sellest tema sõnul siiski uueks buumiks ei piisa. ?Kõik ei pea toimuma nii nagu 1997. aastal, arengud on väiksemad ja pidevamad,? hindab Lõhmus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eksperdid: kinnisvaras ootab ees keeruline aeg, anname nõu, mida teha
Septembris toimus kümnes iga-aastane suur kinnisvaraseminar, kus said kokku eksperdid ja investeerimishuvilised üle Eesti ning arutasid seda, mis turul saama hakkab ja kuidas praegusel keeruliseks kujunenud ajal tegutseda.
Septembris toimus kümnes iga-aastane suur kinnisvaraseminar, kus said kokku eksperdid ja investeerimishuvilised üle Eesti ning arutasid seda, mis turul saama hakkab ja kuidas praegusel keeruliseks kujunenud ajal tegutseda.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Tallinn tõmbab äriühinguid koomale
Tallin kavatseb ühendada ASi Tallinna Linnahall ASiga Tallinna Tööstuspargid ja lõpetada Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA tegevuse.
Tallin kavatseb ühendada ASi Tallinna Linnahall ASiga Tallinna Tööstuspargid ja lõpetada Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA tegevuse.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: väikeinvestor räägib ausalt Tallinna börsist, finantsjuht osturallist ja suursaadik Moskvast
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime Eesti börsifirmade kultuuri muutusest, kaupmeeste kõige viljakamast müügiperioodist ja meeleoludest Moskvas.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime Eesti börsifirmade kultuuri muutusest, kaupmeeste kõige viljakamast müügiperioodist ja meeleoludest Moskvas.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.