Uued majandusseadused

Nõusolekuturunduse toodetel on ka võrguefektid. Üksik faksimasin on metallikamakas, mida kõige paremini saab kasutada uksetõkestina. 100 000 faksimasinat võimaldavad 10 miljardit erinevat ühendust. Metcalfe?i seadus ütleb, et ühenduste arv ja seega võrgu kasutatavus ei kasva proportsionaalselt, vaid hüppeliselt.

Nendel omadustel on otsustav tähendus. Vana majandust juhtis negatiivne tagasiside. Suurenev nõudlus viis kõrgemate hindadeni, mis pani tootjaid rohkem tootma ja tarbijaid vähem ostma. See omakorda taastas tasakaalu nõudmise madalamal tasemel. Kontrastina on informatsioonimajanduses tagasiside tihti positiivne. Suurenev nõudlus tekitab kõrgema efektiivsuse, suurema kasumlikkuse ja madalamad hinnad, mis omakorda viivad kõrgema nõudluseni.

Võimalik, et kasvul võib olla lumepalliefekt. Kuid kui me tahame uue majanduse võimalusi kasutada, peavad turud olema nii suured kui võimalik. Ulatuslikumad võrgud ja laiem sortiment, mis amortiseerivad suured algsed fikseeritud kulud, toodavad siis tulvana hüvesid. Seega peavad valitsused vähendama kaubanduspiiranguid, parandama infrastruktuuri ja eemaldama ligipääsutakistused. Globaliseerumine muutub majanduskasvu jaoks järjest kriitilisemaks, eriti väikeste majanduste puhul.

Kõrgete fikseeritud kuludega ja peaaegu olematute muutuvkuludega tööstusel on veel üks tunnusjoon ? see kipub monopoliseeruma. Kõrgtehnoloogias on rusikareegliks olnud, et turuliider teenib varanduse, teisele kohale jäänu samuti, kõik ülejäänud lähevad pankrotti. Ainuke konkurents muutub konkurentsiks juhtiva positsiooni pärast järgmises põlvkonnas.

Hea riiklik poliitika peab sellises keskkonnas tagama, et monopolid ühes põlvkonnas ei aeglustaks järgmise põlvkonna uuendusi ja et monopolide kasumid esmatarbeteenustega varustamisel ei oleks liiga suured. Samas tuleb muidugi arvestada, et monopolide kasumid peavad olema nii suured, et varem tehtud kulutusi hüvitada.

Nõusolekuturundus võib muuta meie arusaama monopolidest ka teisel moel. Enamik majandusteadlasi peab diskrimineerivat hinnapoliitikat halvaks. Diskrimineeriv hinnapoliitika aitab monopolidel oma kasumeid suurendada. Kuid nõusolekuturunduses võimaldab diskrimineeriv hinnapoliitika firmal kasumit teenida, määrates kõrged hinnad jõukale põhiturule, ja ühiskondliku teenuse kasvu kaudu lisa teenida, määrates madalad hinnad vaesele turule.

Näiteks on triviaalne põhjus, miks farmaatsiafirmad määravad vaestes riikides kõrged hinnad. Farmaatsiafirmad kardavad madala hinnaga ravimite tagasiimportimist rikastesse riikidesse. Kasumi kaod vaestes riikidest on väikesed, võrreldes tagasiimportimise riskiga, kuid vaeste riikide jaoks on hind kõrge. Riiklik abi turu lõikudeks jagamisel, nii et rikaste riikide tarbijad maksaksid fikseeritud hinna, samas kui vaeste riikide tarbijad maksaksid madalamale piirhinnale lähedase hinna, võiks maailma heaolu suurendada.

Kõige kriitilisemad teemad keerlevad intellektuaalse omandi ümber. Kuidas võivad turud ja konkurents stimuleerida rakendatud teadmisi informatsioonkaupade valdkonnas? Üheks vastuseks on omanike õiguste tugevdamine. Kuid nõusolekuturunduse kõige tähtsamad uuendused nõuavad baasteaduste arengut, mida tuleb laialt levitada, kuna teadmised on kumulatiivsed. Seega võivad intellektuaalse omandi õigused ohustada teaduslikku arutelu, mis muudavad teadus- ja arendustöö efektiivseks. Intellektuaalse omandi range kaitsmine võimaldab ka suuri monopolide kasumeid ja kaupade hindamist tasemetel, mis on tunduvalt kõrgemad kui nende marginaalkulud (mis nõusolekuturunduses on tihti nullilähedased).