- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,4%39 824,66
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,61
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,4%39 824,66
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,61
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uued majandusseadused
Milliseid seaduslikke ja institutsionaalseid muutusi oleks praegu vaja majanduse edenemiseks? Vaadelgem, mida uut on tegelikult uues majanduses ehk nõusolekuturunduses.
Suurimaks muudatuseks on see, et nõusolekuturunduse kõige tähtsam toode ? informatsioon ? ei ole rivaal. Kui mina infot kulutan, siis teil oleva info kogus ei vähene. Kui ma kannan oma kingi, ei saa teie neid kanda, aga kui ma olen informeeritud või mul on ligipääs tarkvarale, võite teie samuti informeeritud olla ja kasutada sama tarkvara.
Mitterivaalitsevatel kaupadel võivad olla kõrged fikseeritud kulud, st et nende turuletoomine võib palju maksta. Kuid marginaalkulu (kulu, mis tehakse toote kättesaadavuseks veel ühe tarbija poolt) on madal või olematu.
Nõusolekuturunduse toodetel on ka võrguefektid. Üksik faksimasin on metallikamakas, mida kõige paremini saab kasutada uksetõkestina. 100 000 faksimasinat võimaldavad 10 miljardit erinevat ühendust. Metcalfe?i seadus ütleb, et ühenduste arv ja seega võrgu kasutatavus ei kasva proportsionaalselt, vaid hüppeliselt.
Nendel omadustel on otsustav tähendus. Vana majandust juhtis negatiivne tagasiside. Suurenev nõudlus viis kõrgemate hindadeni, mis pani tootjaid rohkem tootma ja tarbijaid vähem ostma. See omakorda taastas tasakaalu nõudmise madalamal tasemel. Kontrastina on informatsioonimajanduses tagasiside tihti positiivne. Suurenev nõudlus tekitab kõrgema efektiivsuse, suurema kasumlikkuse ja madalamad hinnad, mis omakorda viivad kõrgema nõudluseni.
Võimalik, et kasvul võib olla lumepalliefekt. Kuid kui me tahame uue majanduse võimalusi kasutada, peavad turud olema nii suured kui võimalik. Ulatuslikumad võrgud ja laiem sortiment, mis amortiseerivad suured algsed fikseeritud kulud, toodavad siis tulvana hüvesid. Seega peavad valitsused vähendama kaubanduspiiranguid, parandama infrastruktuuri ja eemaldama ligipääsutakistused. Globaliseerumine muutub majanduskasvu jaoks järjest kriitilisemaks, eriti väikeste majanduste puhul.
Kõrgete fikseeritud kuludega ja peaaegu olematute muutuvkuludega tööstusel on veel üks tunnusjoon ? see kipub monopoliseeruma. Kõrgtehnoloogias on rusikareegliks olnud, et turuliider teenib varanduse, teisele kohale jäänu samuti, kõik ülejäänud lähevad pankrotti. Ainuke konkurents muutub konkurentsiks juhtiva positsiooni pärast järgmises põlvkonnas.
Hea riiklik poliitika peab sellises keskkonnas tagama, et monopolid ühes põlvkonnas ei aeglustaks järgmise põlvkonna uuendusi ja et monopolide kasumid esmatarbeteenustega varustamisel ei oleks liiga suured. Samas tuleb muidugi arvestada, et monopolide kasumid peavad olema nii suured, et varem tehtud kulutusi hüvitada.
Nõusolekuturundus võib muuta meie arusaama monopolidest ka teisel moel. Enamik majandusteadlasi peab diskrimineerivat hinnapoliitikat halvaks. Diskrimineeriv hinnapoliitika aitab monopolidel oma kasumeid suurendada. Kuid nõusolekuturunduses võimaldab diskrimineeriv hinnapoliitika firmal kasumit teenida, määrates kõrged hinnad jõukale põhiturule, ja ühiskondliku teenuse kasvu kaudu lisa teenida, määrates madalad hinnad vaesele turule.
Näiteks on triviaalne põhjus, miks farmaatsiafirmad määravad vaestes riikides kõrged hinnad. Farmaatsiafirmad kardavad madala hinnaga ravimite tagasiimportimist rikastesse riikidesse. Kasumi kaod vaestes riikidest on väikesed, võrreldes tagasiimportimise riskiga, kuid vaeste riikide jaoks on hind kõrge. Riiklik abi turu lõikudeks jagamisel, nii et rikaste riikide tarbijad maksaksid fikseeritud hinna, samas kui vaeste riikide tarbijad maksaksid madalamale piirhinnale lähedase hinna, võiks maailma heaolu suurendada.
Kõige kriitilisemad teemad keerlevad intellektuaalse omandi ümber. Kuidas võivad turud ja konkurents stimuleerida rakendatud teadmisi informatsioonkaupade valdkonnas? Üheks vastuseks on omanike õiguste tugevdamine. Kuid nõusolekuturunduse kõige tähtsamad uuendused nõuavad baasteaduste arengut, mida tuleb laialt levitada, kuna teadmised on kumulatiivsed. Seega võivad intellektuaalse omandi õigused ohustada teaduslikku arutelu, mis muudavad teadus- ja arendustöö efektiivseks. Intellektuaalse omandi range kaitsmine võimaldab ka suuri monopolide kasumeid ja kaupade hindamist tasemetel, mis on tunduvalt kõrgemad kui nende marginaalkulud (mis nõusolekuturunduses on tihti nullilähedased).
Hetkel kuum
Siin on valitsusel tähtis roll mängida, kuid me teame liiga vähe sellest, kuidas välja töötada strateegiaid ja institutsioone, mis viiksid kooskõlla näiliselt vasturääkivad eesmärgid ettevõtluse julgustamiseks ja uuendusteks stiimulite pakkumiseks, tagades samas marginaalhinnad ja teadusliku uurimistöö kumulatiivse protsessi.
Uued institutsioonid selles valdkonnas on ehk kõige suuremaks väljakutseks, mida nõusolekuturundus esitab. Ei ole üllatav, et üks autoritest mõtleb tõsiselt rollist, mida mittetulunduslikud haridusasutused võiksid uuenduste ja intellektuaalse omandi dilemmade lahendamisel nõusolekuturun-duses mängida.
© Project Syndicate
Autor: Lawrence H. Summers
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele