Euroopa Liiduga mitteliitumise korral jäävad struktuurfondidest teede ehitusse planeeritud rahad tulemata ja väheneb võimalus müüa oskusteavet.
Kuna Euroopa Liidus sees olles on Eestil võimalus müüa rohkem oma oskusteavet, võib majandusanalüütikute hinnangul ELiga mitteliitumisest suurim negatiivne mõju tulla ettevõtetele, mille tegevusalaks on kõrgtehnoloogia, prognoosisid Tuleviku- uuringute instituudi majandusanalüütik Erik Terk ja Eesti Panga analüütik Tanel Ross pressikonverentsil Euroopa Liiduga liitumise mõjud majanduskasvule.
Vastavalt SKT prognoosile on Euroopa Liitu astudes Eestil saada toetust Euroopa Liidu struktuurfondidest ligikaudu 3,6 mld krooni aastas, millest üks osa on mõeldud teede ehituseks.