Rahandusminister teeb ülevaate riiklikust arengukavast ja euroabist
Rahandusminister annab täna valitsusele ülevaate riiklikust arengukavast ja euroabiga rahastatavatest meetmetest.
Rahandusminister Harri Õunapuu annab tänasel valitsuskabineti nõupidamisel valitsuse liikmetele ülevaate riikliku arengukava (RAK) praegusest töövariandist ja aastail 2004-2006 euroabiga rahastada plaanitud meetmetest. Valitsusel tuleb kokku leppida RAK-i strateegias ja prioriteetides ning esialgses finantstabelis ning otsustada makseagentuuride arv. Euroopa Liiduga liitumise järel Eestile mahuka euroabi andmise aluseks saava riikliku arengukava peab valitsus heaks kiitma 2003. aasta jaanuaris.
11. novembril saadab Rahandusministeerium RAK-i Euroopa Komisjonile mitteametlikuks eelkommenteerimiseks. Samaaegselt saadetakse riiklik arengukava erinevate ministeeriumide kaudu ka kõigile arengukava koostamises osalenud sotsiaal- ja majanduspartneritele, keda on kokku 110. Tulevase euroabi jaotuse kavandamisel on Rahandusministeerium püüdnud lähtuda valdkondade tasakaalustatud arengust, ent euroabi jaotuses etendab olulist rolli vastavus euroliidu ühistele poliitikatele.
Struktuurivahendid jagunevad kahte ossa - ühtekuuluvusfond ja 4 struktuurifondi. Nende eelarve jaotus on paika pandud kindlate valemitega, mida ei ole võimalik läbi rääkida ja muuta. VastavaltEuroopa Komisjoni positsioonile on Eestil võimalik taotleda EL struktuurivahenditest toetust kuni 11,2 mld krooni perioodil 2004-2006, millest 5,6 mld moodustavad EL Ühtekuuluvusfondi ja 5,6 mld EL struktuurifondide vahendid.
EL struktuurifondide vahendite tõhusaks ärakasutamiseks on kriitilise tähtsusega rakendavate institutsioonide haldussuutlikkus. RAK prioriteedid programmeerimise perioodil 2004-2006 on ettevõtluse konkurentsivõime, infrastruktuuri ja kohaliku arengu ning maaelu ja põllumajanduse areng.
Järgmisel programmeerimise perioodil 2007-2013, kui nii haridus- kui ka sotsiaalsektoris on vajalikud struktuurid välja arendatud, on võimalik suunata senisest rohkem vahendeid inimressursi arendamiseks. Praegu moodustavad investeeringud haridusse ja teadus-arendustegevusse ca 35% struktuurifondide planeeritavast eelarvest.
Eesti põllumajandusse suunatava abi maht koos EL Ühise Põllumajanduspoliitika abinõudega (otsetoetused, turukorraldusmeetmed, maaelu arengu meetmed) võib tõusta kuni viiekordseks. > Makseasutuste arvu osas teeb rahandusminister Harri Õunapuu valitsusele täna ettepaneku piirduda ühe makseasutusega kogu programmdokumendi finantsjuhtimiseks