11. november 2002 kell 22:00

Maksude ühtlustamine kaotab Eesti atraktiivsuse

Euroopa tulevikukonvendi juhi, Prantsusmaa ekspresidendi Valery Giscard d?Estaingi sõnul on ELi valmivasse konstitutsiooni tulemas maksude ühtlustamise punkt, mis võimaldab ELil kehtestada ettevõtete maksustamise miinimummäärad. Samuti tahetakse loobuda liikmesriikide vetoõigusest fiskaalküsimustes. Tõsi, Suurbritannia ja Iirimaa on teravalt selle vastu.

Äripäeva arvates seab maksude ühtlustamine tõsisesse ohtu Eesti ühe atraktiivse punkti välisinvestorite siia meelitamisel ? meie maksupoliitika.

Euroopa Liidu liikmena oleks Eestil kaks trumpi ? lihtne ja madalate määradega maksupoliitika ning geograafiline asend ehk Venemaa turu lähedus.

Ometigi oleme sattumas otsekui kruustangide vahele ? ühelt poolt surub EL peale, et me oma maksumäärasid tõstaks, teisalt teeb idanaaber, kelle turule suundujate ankrupaik tahame olla, tõsiseid maksureforme. Tulumaksu määr on Venemaal langetatud 13 protsendile. Sealne majandusarengu ministeerium käis nüüd välja soovi alandada ka käibemaksu ja sotsiaalmaksu määra. Seega tuleb Eestil teha kõik , et säilitada oma senised eelised. Et võimalikult hästi ära kasutada geograafilist asendit, tuleb püüelda selle poole, et säilitada senine maksusüsteem ka ELis olles. Nii tundub seni euroskeptilisena tuntuks saanud toimetusele, et maksude ühtlustamise kontekstis on Eesti liitumine lähiajal ELiga isegi positiivne. Eesti saaks asuda Iirimaa ja Suurbritannia poolele, kes pooldavad maksuküsimustes vetoõiguse säilitamist. Nii suudame ehk meiegi oma atraktiivsuse säilitada.

Meie kasuks räägib otsustamise aeglus ELis. Praegu on asi allees idee tasandil ja üksmeel konvendis on n-ö kasvatamisel. Otsusteni jõudmine võtab aega ja loodetavasti väga kaua. Ehkki d?Estaing ähvardab, et riigid, kes uuele konstitutsioonile alla ei kirjuta, arvavad end seega EList välja, võib arvata, et erimeelsused säilivad.

Kui suudame säilitada madala maksukoormuse, siis võime saada ka täiendavalt neid ELi investoreid, kes vaimusilmas Venemaa turgu sihivad. Pärast Eesti ühinemist ELiga on ka Venemaa eeldatavalt meile majandustõkete seadmisel teisel seisukohal kui praegu.

Nagu mõni aeg tagasi kirjutas ÄPs välisinvesteeringute agentuuri direktor Andrus Viirg (vt ka kõrvalveerg), on tema arvates ainus suur pluss investeeringute meelitamisel euroopaliku ärikeskkonna pakkumine Venemaa turu läheduses. Keskkond keskkonnaks. Kui maksumäärade tõusuga meie investeerimiskliima halveneb ja samas Venemaal reformid jätkuvad, võime kaotada investeeringuid Venemaale.

Tõsi, omajagu loogikat on maksude ühtlustamises ka ? kui on ühtne majandusruum, saab efektiivselt tegutseda, kui võimalikult palju reegleid on sarnased. Pole ju ka Eestis eri valdades erinevad maksud. Ent piirkondade areng on väga ebaühtlane. Lastes ära kaotada oma praegused eelised, võime jäädagi vaid abiprogrammidest sõltuvaks kolkakülaks ELis.

Hetkel kuum