Inkassofirma poole pöördu aegsasti

Heal juhul saadakse kätte põhivõlg ja Eesti kohtupraktika lubab arvata, et kui viivist üldse saab lisaks nõuda, siis mitte suuremat summat kui põhivõlgnevus. See muudab muidugi ratsa rikkaks soovijad ?kahjukannatajad? nukraks.

Ideaalne on loomulikult olukord, kus võlgnevusi ei teki. Selleks peab müüja ka ise veidi vaeva nägema ja võimalikele probleemsetele klientidele ei tohi kaupa enne ettemaksu tasumist väljastada. Ajakirjanduses, Krediidiinfos ja inkassofirmade mustades nimekirjades on palju infot võlgnike kohta, kellele kauba väljastamine oleks risk.

Julianuse Inkasso Agentuuri tegevjuhi Jaanus Laidvee hinnangul peaks inkassofirma poole pöörduma hiljemalt siis, kui võlg on 1?2 kuud vana. Sel juhul on võla tagasisaamise tõenäosus kõige suurem ja teenustasu protsent väikseim, sest teenustasu on üldjuhul seotud võlanõude vanusega.

Jaan Kurvet Collectist leiab, et võlgnevustega tuleb aktiivselt hakata tegelema nende tekkemomendist alates. 1993. aastast tegutsev firma Inkasso, nüüd OÜ Collect, on Eestis käivitanud uue lähenemisega krediidihaldussüsteemi, mida agaralt kasutatakse näiteks suure lombi taga. Esimene märgatav erinevus on see, et kuigi võlgnik on üle antud inkassofirmale, tegeletakse temaga esialgu veel firma nimel, kellele võlgu ollakse. Kurvet selgitab, et krediidihaldussüsteemi kasutamine vähendab lootusetute võlgnevuste hulka, sest suudetakse nende teket ennetada. Pakutav kompleksteenus sisaldab kliendi eelkontrolli, monitooringut, krediidijärelevalvet, võlgade sissenõudmist ja kohtulikku menetlust.

Kliendi eelkontroll. Kasutatav uute klientide või potentsiaalsete klientide puhul. Eelkontrolli tulemusena saadakse ülevaade ettevõtte juhtorganites toimunud muudatustest, samuti ettevõtte juhiga seotud teistest ettevõtetest. Informatsioon aitab objektiivsemalt kujundada arvamust uue kliendi kohta.

Maksehäirete monitooring. Kliendi deebitoridest moodustatakse andmebaas, mida jooksvalt võrreldakse Krediidiinfo, muude krediteerijate ja maksuameti andmebaasidega. Selguvad deebitorid, kes on arvatud finantsdistsipliini rikkujate nimistusse. Partnerile saadetakse sellekohane maksehäire raport, mis sisaldab deebitori andmeid, rikkumise tuvastanud andmebaasi ja üleastumise iseloomu.

Krediidijärelevalve. Klient edastab kord nädalas elektrooniliselt kõikide vähemalt viis päeva tähtaja ületanud deebitoride andmed. Võlgnikega võetakse ühendust ja tuletatakse meelde maksekohustuse täitmist. Tasumisega viivitanud firmadega suheldakse veel kliendi nimel, sest eeldatakse, et viivitus ei ole pahatahtlik ja inkassoettevõtte sekkumine võib mõjuda negatiivselt firma ja kliendi vahelistele ärisuhetele. Võlgnike vastuste lühikokkuvõte esitatakse raporti kujul menetluspäeva lõpul. Selgub maksehäire põhjus. Näiteks võib selleks olla posti teel saadetava arve kliendini mittejõudmine jms.

Juhul, kui krediidijärelevalvele allutatud deebitor on viivitanud tasumisega ja eiranud kokkuleppeid, tehakse ettepanek anda võlanõue üle inkassoosakonnale. Võlanõude üleandmine võib toimuda kokkuleppeliselt ka automaatselt.