Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Supermarketid viivad idaeurooplased euroliitu
Kuigi kandidaatriikide majandused jäävad liikmesriikidele alla, ollakse jaekaubanduskäibega igati arenenud riikide tasemel, kirjutab Postimees.
Nii nagu Eestiski, rajatakse kõikjal Ida-Euroopas uusi ja järjest suuremaid kaubanduskeskusi.
Euroopa uuringufirmade hinnangul on rahvusvahelised kaupluseketid suutnud lähendada «kaht Euroopat» palju enam kui ükski eurodirektiiv.
Kui Euroopa Liidu maades kulutavad inimesed toidule keskmiselt pisut enam kui kümnendiku oma palgast, kulub idaeurooplastel toidukorvi täitmiseks ligi kolmandik sissetulekust. Idaeurooplased saavad suure osa oma rahast jätta kaupmeestele, sest teistele hädavajalikele kulutustele nagu üür, elekter ja küte kulub lääneeurooplastest vähem raha.
TTÜ majandusinstituudi vanemteaduri Teet Rajasalu hinnangul on Eesti kõrge hinnatase poodides tingitud väikesest konkurentsist. Eesti esmatarbekaubad on tihti kallimadki kui ELi lõunapoolsemates liikmesmaades ja Saksamaalgi. Vähemalt esmatarbekaupade hinnatõusu liitumine Eestile kaasa ei too.