Harri Sjöholm: Tehnoloogiastrateegia olemasolu tagab Euroopas konkurentsieelise

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Tehnoloogiaagentuuri kutsel Tartus ja Tallinnas kaks loengut pidanud Soome ühe tuntuima tehnoloogiaspetsialisti Harri Sjöholmi sõnul tagab tehnoloogiastrateegia olemasolu ettevõttele vajaliku konkurentsieelise.

Tehnoloogiastrateegia on tegelikult vahend ettevõtte tehnoloogiaalase arendustegevuse süstemaatiliseks planeerimiseks. See võimaldab määratleda ettevõtte tehnoloogilist taset võrreldes konkurentidega, kaardistada tegutsemisvaldkonna tehnoloogilised arengusuunad, määratleda tehnoloogiad, mis on olulised ettevõtte edukuse tagamiseks ning luua organisatsioonis ühtne arusaam ettevõtte tehnoloogiate arendamisega seotud eesmärkidest. Kokkuvõttes aitab see kaasa konkurentsivõime suurendamisele.

Kui vaadata maailma kontekstis, siis Soome on oma konkurentsivõime poolest praegu teisel kohal maailmas, seda hoolimata 5 miljoni inimese suurusest rahvaarvust. Soome edu üheks põhjuseks ongi see, et Soome on kasutanud tehnoloogiastrateegia võimalusi juba üle kümne aasta. Meil, nagu ka Eestil, ei ole mitmeid toormaterjale, näiteks naftat ja seega me sõltume kõige rohkem inimestest ja nende teadmistest. Tehnoloogiastrateegia olemasolu võimaldabki inimestes olevat potentsiaali kasutada.

Jah, tehnoloogiastrateegia pakutavaid põhimõtteid saab kasutada erinevates tööstusharudes: elektroonika, kütused, tekstiil jne. Neis valdkondades luuakse nn tehnoloogiakaardid, mis võimaldavad seada kõigile osapooltele ühiseid eesmärke ja nende poole siis ühiselt liikuda. Kokkuvõttes tugevdab see nii tööstusharu tervikuna kui ka kogu riigi majandust.

Siiani väga vähe. Näiteks Soomes oleme me neid võimalusi kasutanud juba ligi kümme aastat ning viimased viis aastat koostöös ülikoolide ja uurimisasutustega. Selle tulemusena õnnestunud meil ühildada tegutsemissuunad. Eestis aga tehnoloogiastrateegia poolt arenguks pakutavaid võimalusi veel ei kasutata. Tulemused Soomes on olnud vägagi head ja kuigi Eesti on Soomest veelgi väiksem, on meil palju ühiseid jooni. Seega me usume, et tehnoloogistrateegia on sarnaselt Soomele kasulik ka Eesti arenguks. Eesti madalal tööjõuhinnal põhinev konkurentsieelis ei püsi enam kaua. Seega on tööjõuhinna kasvu järel vajalik olla paindlik tehnoloogilises arengus. Siin on peidus tõelised võimalused arenguks igale ettevõttele, igale uurimisasutusele ja kogu riigile.

Kindlasti. See on vundament arenguks tulevikus, isegi mõnes mõttes nn ?kindlustuspoliis? selleks. Ilma tehnoloogistrateegiaid kasutamata on küll võimalik olla edukas, kuid siis on rohkem tegu intuitsiooni ja õnnega kui suunatud arenguga. Kui võtta 100 ettevõtet, siis kaks neist on edukad igal juhul. Kui aga soovida, et piiratud finantsvahendite otstarbekaks kasutamiseks oleksid edukad näiteks 80 protsenti neist ettevõtetest, siis tuleb arengus olla süstemaatilised. Oluline on planeerimine, oma võimaluste tajumine äratundmine, globaalsete arengusuundade äratundmine. Me peame ära tundma oma arengu võimalused, need kaardistama ja siis seadma vastavalt neile ka plaanid, strateegiad ja arengusuunad.

Vähemalt Soomes oleme me selles täiesti veendunud. Meil on nii suuri kui ka väikesi ettevõtteid, kes on kasutanud tehnoloogiastrateegia põhimõtteid ja kes tajuvad tehnoloogiat kui oma edu peamist komponenti. Hiljemalt kolme aasta pärast peavad sellega arvestama ka kõik siinsed ettevõtted, eriti kui veel lähtuda sellest, et Eesti liitub Euroopa Liiduga. Eesti pääseb siis ju suurele turule, kus on senisest veelgi rohkem võimalusi. Seega peaksid siinsed ettevõtted olema valivad, et mitte hajutada laiali oma finantsvahendeid ja kulutada neid ükskõik kuhu. Vaja on kindlalt kava, kuhu ja kuidas areneda, kuhu investeerida ja kuidas ning milliseid valikuid teha. Seega saab tehnoloogiastrateegia võimalusi kasutada ka tulevikus.

Esimesi märke edust võib märgata ehk juba kahe aasta pärast, kuid tõeliselt efektiivseks muutub see lähenemine kuni nelja aasta pärast. Praegu on samas 21.sajand ja üha rohkem räägitakse nn uutest tehnoloogiatest (IT, elektroonika), mis on arenevad varasematega võrreldes kiiremini, siis nende puhul võib efekt olla ka oluliselt kiirem. Kui valida õige ?vedur? siis võivad edu ja muutused olla veelgi kiiremad.

Oluline on see, et Eesti ettevõtetel oleks end Soome konkurentidega võrreldes piisavalt eneseusku, et samasuguseid trikke ja väikeseid imesid on võimalikud korda saata ka siin. Rahvaarvult oleme me küll väikesed riigid, kuid samas on meil suurepärane inimpotentsiaali. Koos Euroopa Liidu poolt pakutavate rahaliste võimalustega on Eestil väga hea stardipositsioonil. Tuleb vaid võimalust kasutada.