Sylvesteri mitmete suurprojektide käimajooksja, Sauga Saeveski endine juhataja Margus Kohava tunnistas kahjutunnet, et lehtpuuprojekti edukus jäi lõpuni tõestamata. ?Kuigi jäime lepa saagimisega miinusesse, saime pooleteise aasta jooksul väga selge arusaamise, mida tuleks teha, et plussi saada,? seletas Kohava. ?Kõigepealt oleks olnud vaja lisainvesteeringuid, sest ainult lepast saetud materjali müügiga plussi ei jõua ? tulnuks hakata ise saematerjali vääristama.?
Kohava sõnul muutis Sauga Saeveski eelmise aasta sügisest järsult oma tootmispoliitikat ka seoses Sylvesteri üleminekuprotsessiga Stora Ensole. ?Ei saa öelda, et lehtpuust loobumine oli suisa Stora Enso tingimus, kuid selge oli see, et lehtpuu ei sobi Stora Enso tootekontseptsiooni,? rääkis Kohava. ?Stora Enso tegeleb vaid okaspuuga.?
Kohava teada on Eestis kase saagijaid rohkesti, samuti saetakse üksikutes firmades haaba ja musta leppa. ?Halli leppa ei sae vist enam keegi,? ütles Kohava ja lisas, et Sauga Saeveski jätkab kase saagimist teenustööna ühele Pärnu linnas asuvale järeltöötlemisettevõttele, mille omanikeks on Sylvesteriga seotud inimesed.
Pärnumaal Häädemeestes asuva väikese saeveski OÜ Kraana raamatupidaja Anne Pinta sõnul on nemad ühed vähesed lepa ja haava saagijad. Pinta andmeil töötlevad nad aastas umbes 1500 tihumeetrit, millest lepp moodustab vaid viiendiku ja ülejäänu on haab. ?Lepp annab saematerjali vähe välja ? umbes 30 protsenti ? ja sellest puhast toodangut veel vähem,? rääkis Pinta. ?Ometi pole me lepa töötlemisest loobunud, sest meil on paar klienti Soomes ja Norras, kes tahavad aeg-ajalt profiillaudu saada.?
Sauga Saeveski tootis eelmisel aastal 55 000 m3 saetoodangut. Tänavu loodab ettevõte jõuda 85 000 m3 suuruse saetoodanguni. Sauga Saeveski eelmise aasta käive oli 136 miljonit krooni. Margus Kohava kinnitusel ei teeninud Sauga Saeveski mullu kasumit.