- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaubanduslepete riukad
Hiljutist T?iili ja USA kaubanduslepet kiidetakse kui esimest tähtsat lepingut läänepoolkeral pärast Põhja-Ameerika Vabakaubanduslepet (NAFTA), mis sõlmiti kümmekond aastat tagasi. Kuigi teatud ringkonnad Ameerikas seda ülistavad, peegeldab see paljusid varasemate kaubanduslepete probleeme, mis tekitavad rahulolematust globaliseerumisega. Mõneti on see samm tagasi.
Üks rahulolematuse põhjuseid on see, et riikidelt võetakse vabadus oma majandust ja kodanikke kaitsta. Tööstusriikide erihuvid tunduvad laiemate huvide üle domineerivat. Pealegi on need kaubanduslepped sageli ebasümmeetrilised, sest Põhja-Ameerika nõuab Lõuna-Ameerikalt turgude avamist ja subsiidiumide kaotamist, säilitades samas kaubanduspiirangud ja oma talunike subsideerimise.
Mingis mõttes oli leping T?iiliga teedrajav, kuid vales suunas. Sellel ei õnnestunud ära kasutada võimalust, mida pakub avatum kaubavahetus tärkava turuga. Eriti irooniline oli säte, mis peab piirama lühiajaliste spekulatiivsete kapitalivoogude kontrollimist T?iili poolt. T?iili kasutas neid vahendeid efektiivselt 1990ndate esimesel poolel. Need piirangud ei mõjutanud pikaajalisi kapitalivoogusid, vaid hoopis sisemaist kapitali liikumist.
Sel kapitalivoogude piiramise perioodil oli T?iili majanduskasv keskmiselt 7 aastas. Peale selle tähendasid kapitalipiirangud, et kui Ladina-Ameerikas oli kümnendi teisel poolel majanduslik tagasilangus ja depressioon, kuna spekulatiivne kapital enamasti põgenes Ladina-Ameerika riikidest, siis T?iili suuresti pääses sellest. Muidugi kannatas riik vasehindade languse tagajärgede käes, sest kapitalivoogude kontrollimine ei suuda lahendada kõiki probleeme.
Praegu T?iili piiranguid kapitali sissevoolule ei kehtesta. Milleks siis muretseda selle pärast, et uus kaubanduslepe keelab seda, mida T?iili ei tee?
Tänapäeval pole probleem liigses kapitali sissevoolus, sest rahvusvahelised turud on suuresti tekkivate turgude vastu pööranud. Seega pole kapitali sissevoolu piiramine praegu vajalik. Tulevikus võib see aga muutuda. Selline sissevool kujutab endast ohtu ja viib ebastabiilsuse suurenemiseni, mitte suurema majanduskasvuni. Peale selle riskivad suure lühiajalise võlaga riigid oma poliitilise autonoomiaga. Kui esile kerkib juht, kes pole Wall Streetile meeltmööda, võivad turud tõsta intressimäärad ülemäära kõrgele, ähvardades riigi pankrotti viia, kui inimesed ei vali rahamaailmale rohkem meeldivat juhti. Hiljutine paanika Brasiilias enne president Lula valimist on selle kohta heaks näiteks.
Vabakaubanduslepped ei garanteeri vabakaubandust, kuna USA kasutab paljusid teisi protektsionistlikke vahendeid importkaupade sisseveo tõkestamiseks. Pärast NAFTA sõlmimist astus USA samme tomatite, maisiluudade, avokaadode ja veoautode veo piiramiseks. T?iili näeb nüüd samasuguste sammude astumist mõnede tähtsate ekspordiartiklite, nagu vein ja lõhe, suhtes. Kui T?iili peaks leidma teisi tooteid, mis suudavad konkureerida USA tootjate omadega, kehtestataks nendegi puhul piirangud.
USA valitsuse põhifilosoofia on, et nende tootjad on paremad kui ükskõik millise teise riigi omad. Seetõttu peab juhul, kui mingi riik USA tootjad üle lööb, olema tegemist mingi ebaausa afääriga. See mõttekäik trotsib aga peamisi majandusteooriaid ja tervet mõistust, mille kohaselt baseerub kaubandus sellele, et iga riik ekspordib kaupu, mis peegeldavad selle suhtelisi või võrdelisi eeliseid.
Liiga paljud ameeriklased usuvad, et kaubavahetus on hea, aga import paha! Õige vabakaubanduslepe algaks nendinguga, et pole vahet, kus kaup on toodetud: ebaaus kaubitsemine on ebaaus, olgu tootjaks ameeriklane või t?iillane.
Aastate jooksul on USA välja töötanud korraliku seadustekogu USA-sisese ebaausa kaubavahetuse määratlemiseks, sõnastades näiteks selle, mis on röövhinnapoliitika ja kuidas seda ära tunda. Need seadused põhinevad majanduslikel põhimõtetel.
Kuigi need pole täiuslikud, on need tunduvalt paremad kui nn vabakaubanduse seadused, mis rakenduvad rahvusvahelise kaubanduse puhul, kuid ei kujuta endast midagi enamat kui jultunud protektsionismi.
Hetkel kuum
Kui neid seadusi rakendataks USAs, leiaks enamik firmasid end ebaausa kaubitsemisega tegelemast. See arvamus pole vaid akadeemiline. Austraalia ja Uus-Meremaa tegid midagi sarnast oma vabakaubandusleppes. USA protektsionistlik poliitika ei ole lihtsalt huvitatud tõeliselt vabast ja ausast kaubandusest.
© Project Syndicate
Autor: Joseph Stiglitz
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele