Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liivarand kergitab piirkonna hindu

    Tallinna?Peterburi suunal, Tallinna kesklinnast kuni 40 km kaugusel paiknevad elamud ja suvilad on soositud eeskätt privaatsema ümbruse tõttu. Selles piirkonnas paikneb vähem endisi suvilakooperatiive võrreldes näiteks tiheda asustusega Tallinna?Paldiski suunalise rannajoonega.
    Peterburi suunal on enim nõutud Neeme, Kaberneeme, Haapse ja Salmistu ümbrus. Piirkonna muudavad atraktiivseks männimets, liivarannad ja head ühendusteed Tallinnaga.
    Suuremate (üle kahe hektari suuruste) maatükkide hinnad on olnud olenevalt asukohast, suurusest ja kaugusest merest vahemikus 5?50 kr/m².
    Väiksema ja väga hea asukoha ning rannajoonega maa ruutmeetri hind on olnud Neeme, Kaberneeme, Haapse, Salmistu piirkonnas 100?200 kr/m². Üks piirkonna suurimaid arendusprojekte on Neeme asulasse jääv 39 krundiga Kadakaranna elurajoon. Sealsete kruntide pakkumishinnad on hetkel 300 000?1 300 000 krooni (suurused 2148?6500 m2, 120?200 kr/m2).
    Vanemate suvilate hinnad jäävad 200 000?500 000 krooni vahemikku, uuemad palkmajad ja elamud maksavad 600 000?1 500 000 krooni, olenevalt projektlahendusest ja asukohast.
    Suvilaturg on erinevalt majade ja korterite turust hooajaline, enamik ostu-müügitehinguid tehakse kevadel ja suvel. Talvel seevastu on tehingute arv minimaalne. Tavaliselt ostetakse suvila selleks, et see ehitada ümber, nii et seal saaks elada aasta läbi.
    Kohaliku elanikkonna kõrval on ostjate hulgas palju välismaalasi, keda ahvatleb mereäärse maa suhteline odavus ja hilisema hinnatõusu lootus. Mereäärsete ehitiste hinda piirkonnas tõstab oluliselt paiknemine kaldaribal, kuna vastavalt ranna ja kalda kaitse seadusele kehtib rannal uutele ehitistele ehituskeeluvöönd, mille laius tavalisest veepiirist on olenevalt asukohast 50, 100 või 200 meetrit.
    Eri Kinnisvara prognoosib aastases perspektiivis jätkuvat mereäärsete maatükkide ja suvilate hinna tõusu kuni 15. Hinnatõusu peamiseks põhjustajaks on sissetulekute suurenemine ja jõukama elanikkonna elama asumine linna lähedusse. Oluline roll on siin mereäärsete kruntide piiratud pakkumisel. Peamiseks suvila ostmise eesmärgiks jääb endiselt selle ümberehitamine aastaringseks elamiseks.
    Herkki Suurman, Rime Kinnisvara hindamisgrupi juht
    Tõepoolest, mereäärsete kruntide arv on piiratud ja see on selliste kruntide hinnad viinud kõrgele. Ennekõike on kliendid huvitatud privaatsusest ja seda leidub Kaberneeme, Salmistu ja Neeme ümbruses tõesti rohkem kui teistes suundades. Peterburi suund on lihtsalt kiiremini läbitav kui näiteks Laulasmaa suund. Privaatsuse eest ollakse nõus ka edaspidi maksma. Möödas on ajad, kus suvila osteti ainult suvitamise eesmärgil. Minu arusaamist mööda sõltuvad traditsiooniliste suvilate hinnad paljuski korterite hindadest. Korterite hinna tõusuga kerkivad ka suvilate hinnad. Valdavalt on suvila ostja inimene, kes müüb oma korteri ja laenab pangast vajamineva remondiraha. Paraku tuleb öelda, et praktikas on suvilast korralikku maja praktiliselt võimatu ehitada ja seetõttu on tehtavad ümberehitused suhteliselt riskantsed, eriti ajal, kui uus elamu on võimalik hankida peaaegu sama investeeringu eest. Pealegi on suvilate juurde kuuluvad krundid valdavalt liiga väikesed, et saavutada soovitud privaatsust. Seda riskifaktorit on aga ostjale raske selgeks teha.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.