Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ostjad dikteerivad uute korterite turgu

    Uute korterelamute turgu iseloomustab üha süvenev kliendikesksus, sest 5?6 aastat tagasi kehtinud standardite järgi ehitatud korterelamud oleks tänasele kliendile täiesti vastuvõetamatud.
    Tinglikult võib uute korterelamute ajastu alguseks lugeda perioodi 1996?1998. Tartus hakati uusi korterelamuid rajama 1999. aastal, Pärnus veelgi hiljem. Selle võrra on sealne turg ka Tallinna omast maha jäänud. Et kirjeldada korterelamute muutumist, on mõistlik võtta aluseks Tallinna turg.
    Tol ajal alustasid esimesed arendajad ettevaatlikke samme kortermajade ehitusturul, kuna projektide tulusus ja müügiperioodid olid veel ettearvamatud. Suurim arendajate hirm oli see, kas suurele kortermajale jätkub ka maksevõimelist klientuuri. Pigem putitati üles vanu väikeseid korterelamuid kesklinna läheduses või Kadriorus. Samas oli hirm ka põhjendatud ? ostjale oli äärmiselt raske selgeks teha, miks ta peab ostma tuliuue korteri, mis maksab naabermajas asuvast korterist kaks korda rohkem. 5?6 aastat tagasi maksis keskmise remonditud Mustamäe korteri m2 umbes 5500 krooni, tänaseks on hind tõusnud 9000-le, hinnatõus seega 63. Samas on uute korterelamute hinnad tõusnud märksa vähem, tõus on jäänud ehk kümmekonna protsendi piirimaile.
    Nii 1997. aastal kui ka praegu jäävad sarnased korterid üpris sarnasesse hinnaklassi. Juba tollal müüdi Kadriorus uusi kortereid hinnaga üle 20 000 kr/m², odavamate piirkondade puhul oli see 10 000?15 000 kr/m². Sarnased on hinnad praegugi. Tippruutmeetrihinnad Tallinna uute korterite puhul on siiani 30 000 krooni, needki on üksikud panoraamvaatega pinnad. Seega olid hinnakäärid pruugitud eluasemetega suuremad ja ostjaskond väga piiratud. Ka korterite müügiperioodid olid pikemad ning läbimõtlematu korterelamu viis nii mõnegi arendaja pankrotti.
    Esimeste uute korterelamute puhul oli tugevalt tunda arendajate kogemuste puudumist. Sisuliselt tehti kõik risti vastupidi praegu aktsepteeritavaga võrreldes. Hooned asusid tihti suurte magistraalide ääres, kliendile ei antud võimalust planeeringut valida, peamiselt müüdi juba siseviimistlusega kortereid ehk ostja ei saanud isegi parketti ise valida. Samuti ei pööratud mingit tähelepanu parkimisvõimalustele, kõrghaljastusele, laste mänguväljakute lähedusele. Paljud korterid olid otstarbetult suured.
    Nii kummaline kui see ka ei tundu: mida aasta edasi, seda enam leiavad ehitusjärelevalvajad põhjust nurinaks. Kui algusaastatel suhtuti ehituskvaliteeti kellassepa täpsusega, siis tänaseks on kortermajade ehitamine läinud nn konveiermeetodile, mistõttu peavad paljud arendajad veel kuid hiljem objektil ehituspraaki parandama.
    Äärmiselt olulise tõuke andis korterelamute turule aga periood 1998?2000, mil realiseeriti peamiselt valminud, ent varem ebaõnnestunult müüdud objekte. Olulist rolli õigeaegse müügi ebaõnnestumisel mängis rahakriis ? ühelt poolt ei saanud ostjad laenu, teisalt külmutati ka uute korterelamute ehitamine.
    Arendajad hakkasid mõistma, et planeeringute, viimistlusmaterjalide jms pealesurumine ei too piisavat müügikäivet. Uue sajandi korterelamud paistavadki oma paar aastat vanemate eelkäijatega võrreldes silma just paindlikkuselt. Korterid on muutunud väiksemaks. Planeeringuid on võimalik vastavalt kliendi soovile muuta, pakutakse erinevaid küttevõimalusi, võimalusel rajatakse maa-alune parkla, hoonete turvasüsteemidele pannakse üha suuremat rõhku. Samuti ei ole ainus võimalus osta endale ?võtmed kätte? korter. Lisaks on muutunud tavapäraseks korteri karbi kujul müümine. Kõige olulisemaks muudatuseks on aga asukohavalik ? uusi maju püütakse ehitada võimalikult vaiksesse piirkonda ning suurte liiklussõlmede lähedusse kerkivad praegu korterite asemel hoopis kaubakeskused.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Arco Vara juhtkond muutub
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Marko Pomerants: mida targem oled, seda hullem on läbikukkumine
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Pistikhübriidid elektriautode ajastul: on neile üldse veel kohta?
Täiselektrilisi mudeleid pakuvad juba praktiliselt kõik tootjad ning elektrisõidukite kasutuselevõttu soositakse nii riiklikul tasemel kui ka pankade ja ettevõtete poolt. Elektrisõidukite üha paratamatuna näiv võidukäik on aga pannud autoostjad küsima, milline on tulevikus pistikhübriidsete sõidukite (PHEV) roll ning kas neile on üldse enam mõne aasta pärast turul ruumi?
Täiselektrilisi mudeleid pakuvad juba praktiliselt kõik tootjad ning elektrisõidukite kasutuselevõttu soositakse nii riiklikul tasemel kui ka pankade ja ettevõtete poolt. Elektrisõidukite üha paratamatuna näiv võidukäik on aga pannud autoostjad küsima, milline on tulevikus pistikhübriidsete sõidukite (PHEV) roll ning kas neile on üldse enam mõne aasta pärast turul ruumi?

Olulisemad lood

Sõõrumaa Patarei Merekindlusest: ehitus nii palju ei kallinegi, kui kartsime Projekt sai linnalt ehitusloa
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.