Ülo Toomsalu • 3. juuni 2003 kell 6:21

PM: Riigikogu teeb euroliitu mineku mõjust raporti

Riigikogu koguneb tõenäoliselt augusti lõpus erakorralisele istungjärgule, et kuulata ära raport, mis selgitab ELiga ühinemise mõjusid Eestile.

Erakorralist istungit pidasid eilsel ühisistungil vajalikuks parlamendi väliskomisjon (esimees Marko Mihkelson) ja Euroopa asjade komisjon (Rein Lang), kirjutab Postimees.

Lang avaldas arvamust, et 8. septembril korraliselt sügisistungjärguks kokku tulev Riigikogu peaks tegema ka rahvale avalduse soovitusega, kuidas käituda 14. septembril toimuval rahvahääletusel euroliiduga liitumise ja põhiseaduse muutmise asjus.

Ühinemismõjude raporti koostab riigikogulastest nn raportööride rühm, keda aitavad Riigikogu majandus- ja sotsiaalinfo osakonna spetsialistid. Liina Tõnisson (Keskerakond) juhtis tähelepanu asjaolule, et kui asi jääks vaid riigikogulaste õlule, on suvepuhkuste tõttu tulemuseks vaid üldsõnaline deklaratsioon.

Aastate jooksul on ühinemise mõjudest koostatud eri uuringuid, millest nähtub näiteks, et Eesti võiks Euroopa Liidust kaks protsenti suurema majanduskasvuga aastas jõuda ELi keskmisele tasemele 53 aastaga. 75% ELi keskmisest tasemest on saavutatav 38 aastaga. Kui Eesti majandus kasvab kiiremini, toimub muidugi ka ühtlustumine kiiremini.

Mis puudutab sissetulekuid, siis on uurijad esitanud oletuse, et Eesti suhteline sissetulekute tase võiks jõuda 50 protsendini ELi omast viie aastaga. Analüüsides on pakutud, et Eesti liitumisel ELiga kasvavad palgad aastatel 2001-2010 kolmandiku, mitteliitumisel neljandiku võrra.

Urmas Reinsalu (Res Publica) rõhutas, et valmiv raport peab olema erapooletu ning tooma välja nii liitumise plusspoole kui ka võimalikud negatiivsed tegurid.

Hetkel kuum