Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Muutus rohujuure tasandil

    Juba mitu nädalat on Eesti Telefon oma nimemuutusega meid ärevil hoidmas. Samas tuleb nentida, et selle värvika etenduse taustal on kadunud kaubamärgi vahetuse tegelik mõte.
    Kuna Eesti Telefoni (ET) juhatuse esimees Valdo Kalm on väitnud, et ETd tajutakse kui tarbijavaenulikku ja monopoolset organisatsiooni, võiks sellest järeldada, et Elionina tahetakse saada kliendisõbralikuks ja paindlikuks organisatsiooniks. Seega peaks kaubamärgi vahetus iseloomustama eelkõige muutusi, mis ettevõttes on toimunud või toimumas.
    Muudatuste elluviimisel on põhiline siiski igaks kliendikontaktiks ehk ?tõehetkeks? püsiva käitumismuutuse loomine selle inimese tegevuses, kes iga päev suhtleb klientidega. Selleks on lisaks töövahenditele, perfektselt toimivatele tugiprotsessidele, piisavatele volitustele klienditeenindajal vaja ka selget ja ühest arusaamist tervikust ehk sellest, kuhu ettevõte on suundumas.
    Töötajate puhul pole kindel, et neid võitjate hulka võib liigitada. On alust arvata, et ühe kaubamärgi kommunikatsiooni ja turunduse juhtimine nõuab näiteks vähem inimressurssi kui senise nelja erineva puhul.
    Analoogset muutuste protsessi kirjeldavas raamatus ?Juhtimine rohujuure tasandil? on Guy Browning öelnud: ?Suurte murrangute käigus lahkuvad kahte sorti inimesed: sinu parimad töötajad ja sinu parimad kliendid.? Seni on ET olnud heaks kasvulavaks teistele telekommunikatsiooniettevõtetele. ET asemel tahaksin kangesti loota, et tegemist pole olnud ärksamate inimeste lahkumisega, vaid nende minekuga, kelle silm ei säranud eesolevatele muudatustele mõeldes ning kes ei suutnud ühises muutuste vaimus koos ettevõttega hingata. Vastupidisel korral on Elionil raske, kui mitte võimatu, saada parima teenuse kvaliteedi ning parima teenindusega telekommunikatsiooni- ja IT-ettevõtteks Eestis.
    Olles osalenud erinevates kaubamärgi vahetamise protsessides, võin väita, et tõenäoliselt võidavad seekordki enim reklaamibürood, Hallo kaupluste disainerid ja uue mööbli tarnijad. Üle 30 kaupluse uuesti sisustamine maksab umbes 30 000?50 000 kr kaupluse kohta, see teeb kokku juba 11,5 mln krooni. Kusjuures Hallo kaupluste praegune modernne heleroheline mööbel on vaid paar aastat vana.
    Lisaks võidavad kindlasti valguskastide tegijad, kes saavad olemasolevad kastid asendada uutega. Kui uus logo on vähegi erikujuline ega mahu tavalisse neljakandilisse kasti, siis on kulu kindlasti vähemalt 10 000?20 000 kr kasti kohta. Valguskaste on vähemalt üks iga kaupluse kohta.
    Suur tööpõld ootab ka maalreid. Erikujuliste valguskastide vahetusest tingituna saavad nad värvida kastide alt ilmunud pleekimata laike maja seinaga ühte värvi ning kui see hästi ei õnnestu, siis terveid seinu, nõudlikuma rendileandja puhul isegi terveid maju.
    Võitjate hulgas on ka kleepimisfirmad, kes saavad eemaldada olemasolevaid kleepse ja paigaldada uusi ning teha selle protsessi käigus mitu ringi Eestile peale. Tõenäoliselt saab suure tellimuse ka mõni ärikingitustega tegelev firma, kellelt tellitakse Elioni nimega nänni nii oma töötajatele, keda on ca 1400, kui ka klientidele.
    Kui vaadelda kaupluste sisustuse muutmise protsessi, siis on kliendid kindlasti selles kaotajad. Mis aga kompenseeriks neile ebamugavuse? Kui suurendatakse kontaktkeskuse töötajate arvu, jätkatakse veebipõhise e-teeninduse arendust ning lihtsustatakse tooteportfelli, siis tundub, et nende tegevustega oleks saanud klienditeeninduse kvaliteeti pisitasa parandada ka edaspidi, ilma kaupluste mööblit vahetamata.
    Kahjuks pole senini räägitud midagi sellest, kui palju plaanitakse investeerida praeguste Hallo kaupluste müüjate ja klienditeenindajate professionaalsuse suurendamisse, kuidas muudetakse kauplustes toimuvat nii, et iga sisseastuja tunneb end oodatud külalisena, kui palju panustatakse meeskonnatöö vms koolitustesse, kuidas viiakse otsustustasandeid veel allapoole, andes kaupluste, teeninduste ja kontaktkeskuste töötajatele võimalikult palju voli otsuste tegemiseks konkreetses teenindussituatsioonis. Sildivahetusele kuluvate miljonite asemel saaks ju oluliselt panustada töötajate arendamisse.
    Piret Mürk, Elion Ettevõtted ASi kommunikatsioonidirektor
    Ettevõtte korporatiivse kaubamärgi vahetamise vajadus tuleneb otseselt äristrateegia muutusest või ärifookuse repositsioneerimisest.
    Elion Ettevõtted Aktsiaselts (endise ärinimega AS Eesti Telefon) on avalikkusele teatanud, et alates augustikuust toob ta turule uue kaubamärgi Elion.
    Elion hakkab väljendama ettevõtte uut ärifookust ? saada parima teenuse kvaliteedi ning teenindusega telekommunikatsiooni- ja IT-ettevõtteks Eestis. Selle kliendilubaduse realiseerimiseks on ettevõttesiseselt tehtud tõsist tööd enam kui aasta. Kliendi jaoks ei oma tähtsust koolituspäevade arv või teeninduskvaliteedi normatiivid.
    Kliendi jaoks on oluline positiivne ja tema ootustele vastav teeninduskogemus ning lihtne ja arusaadav kommunikatsioon. Terviklikku muudatuste skaalat, uuenenud tooteportfelli, lahenduspõhiseid pakkumisi, teeninduskanalite arengut ning paljut muud tutvustab Elion Ettevõtted Aktsiaselts juba varem lubatult klientidele ja avalikkusele käesoleva aasta augustikuus koos uue kaubamärgi turule toomisega. Ettevõtte tegevusulatus on muutunud juba täna ning see tingib ka kaubamärgi vahetamise vajaduse.
    Kaubamärgi vahetus ei seisne seinte värvimises ega logode kleepimises. Kaubamärgi sisu kannavad eelkõige ettevõtte töötajad oma igapäevategevustes ning ettevõtte uute brändiväärtuste kohaselt toimivad põhifunktsionaalsused, mille kvaliteedi ja arengu eest vastutavad taas kord töötajad üheskoos ning teevad seda heas partnerluses klientidega.
    Ulatuslikku muudatust ette valmistades mõeldakse muu hulgas kindlasti ka selle läbiviimise otstarbekusele ja efektiivsusele olemaolevate ressursside pinnalt. Oluline pole totaalne vahetus, vaid nutikus ja loominguline lähenemine olemasoleva ärakasutamiseks.
    Kavandatakse pikaajalised tellimused, endise sümboolikaga laojäägid viiakse miinimumini jne. Kui minna detailidesse, siis ei ole Elion Ettevõtted Aktsiaselts üheski oma teates viidanud näiteks vajadusele välja vahetada olemasolev mööbel.
    Autor on juhtinud Eesti Kindlustuse nimevahetust Sampo Eesti Kindlustuseks ning Radiolinja Eesti logo vahetust.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.