Ekspordis võidavad sihtriigi turgu peensusteni tundvad tootjad

Ekspordi riikliku tugisüsteemi keskse osa moodustavad majandusministeeriumi haldusalas loodud sihtasutused: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ning Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus (KredEx). EAS toetab ekspordiplaani programmi kaudu ettevõtjaid välisturgudele sisenemise planeerimisel ja eksporditegevuste elluviimisel. EASi iga-aastase eksportööride uuringu (ligi 500 eksportivat ettevõtjat) tulemused näitavad, et suurel osal eksportivatel ettevõtjatel puudub sihipärane eksporditegevus, nendib EASi ekspordi ja tehnoloogia arendusüksuse direktriss Sigrid Vestmann.

Eesti suurimal erakapitalil põhineval mööblitootjal Thulemal on liitumine EASi ekspordiprogrammiga aidanud jagada välisturule mineku riske.

?Kuna ekspordiprogramm toetab eelkõige turunduslikku poolt, siis ootaks riigilt rohkem tuge tootearenduse ja tööprotsesside kaasajastamiseks. Seega peaks ekspordiplaan olema pikaajalisem, praegu täidab see eelkõige stardiabi rolli,? räägib Thulema juhatuse esimees August Kull. ?Meie sihiks on Põhjamaad, eelkõige Soome, Norra ja Taani, samuti Läti ja Leedu. Selleks, et välismaal läbi lüüa, oleme pidanud ümber kujundama kõik oma tootepered ja -filosoofia ning turundustegevust ajakohaseks muutma.?

Tõrvas 2000. aastal asutatud Eesti erakapitalil põhineva osaühingu Dirolex põhitegevuseks on männi- ja kasepuidust mööbli tootmine ning teistele mööblitööstustele liimpuitkilbi ja mööblidetailide valmistamine. Dirolexi müügijuhi Vahur Võsa sõnul ekspordib firma 70 toodangust. Välisturgu on Dirolex otsinud mööblimessidel nii eksponendina (Kölnis Eesti riigi toetusega) kui ka külastajana (Soomes, Rootsis), tutvustades oma tooteid kataloogi kaudu. Dirolexi algusaasta ekspordist moodustasid ligi kolmveerandi allhanketööd Rootsi, nüüd on peamised ekspordiartiklid männipuidust toolid, lauad ja kummutid Soome ja Saksamaale.

Läbilöömiseks kõrge arengutasemega riikides tuleb oma toodetele leida kindel ni??. Soome ja Rootsi ekspordib AS Kalev põhiliselt Sonja iiriseid ning lagritsaid, samuti Draakoni närimiskompvekke. Lätti, Ukrainasse ja Venemaale aga lähevad assortiikarbid, ?okolaaditahvlid ja karamellid. Lääneriikides on Kalev üks paljude seas, tõdeb turundusjuht Ruth Roht, lisades, et mujale on eestikeelsete nimetustega magusat üsna keeruline müüa. Seetõttu on hakatud oma pakendikujunduses järjest enam kasutama rahvusvahelisi nimetusi.

Sama teed on läinud ka alkoholitootja AS Remedia. Kui Eestis ja Soomes eelistatakse viinapakendi kujunduses sinist värvi, siis Suurbritannias ja Venemaal hoopis punast kombineerituna hõbedasega. Välisturule minekul pidi Remedia ettevõtte ekspordijuhi Ülle Kirsi sõnul arvestama igas riigis kehtestatud etikettidele trükitava info erinõudeid. Ühes peab sildil olema importija, teises joogi koostis, kolmandas peab tagaetikett olema kohalikus keeles. Remedias moodustab eksport 20 käibest ja sellest pool läheb Ameerika Ühendriikidesse. Teised ekspordimaad on Balti riigid, Soome, Rootsi ja Suurbritannia.

Eesti suurim rõivatootja Baltika pürgis välisturgudele 1990. aastate alguses Baltmani brändi kandvate meesteülikondade, -pintsakute ja -pükstega.

?Esimesed sihtturud olid meie lähinaabrid ? Soome, Venemaa, Rootsi, Taani, Läti, Leedu, peagi lisandus ka Suurbritannia,? loetleb Baltika avalike suhete juht Urmas Väljaots. 1993. aastal asutati Leedus Baltmani jaeketi arendamiseks Baltika esimene välisriigis asuv tütarfirma. 2002. aastal tuli Baltika Grupi käibest juba ligemale kolmveerand väljastpoolt Eestit. ?Toodang peab olema sealsetes tingimustes konkurentsivõimeline,? on Väljaots veendunud.