• OMX Baltic−0,24268,95
  • OMX Riga−0,12924,93
  • OMX Tallinn−0,311 742,78
  • OMX Vilnius−0,06999,52
  • S&P 5001,085 564,41
  • DOW 300,3240 415,44
  • Nasdaq 1,5818 007,57
  • FTSE 1000,538 198,78
  • Nikkei 225−1,1639 599
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,67
  • OMX Baltic−0,24268,95
  • OMX Riga−0,12924,93
  • OMX Tallinn−0,311 742,78
  • OMX Vilnius−0,06999,52
  • S&P 5001,085 564,41
  • DOW 300,3240 415,44
  • Nasdaq 1,5818 007,57
  • FTSE 1000,538 198,78
  • Nikkei 225−1,1639 599
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,67
  • 05.12.03, 00:00

Komisjon karmistab Eesti kontrolli

Äripaevaga Brüsselis vestelnud Euroopa Liidu keskkonnadirektoraadi Balti riikide adminstraator Francois Delcueillerie hindas meie hetkeseisu liitumiseelses ettevalmistuses suhteliselt rahuldavaks. Väisanud Eestit eelmisel nädalal koos volinik Margot Wallströmiga, tõdes Delcueillerie, et peamiseks probleemiks on hetkel keskkonnaalaste seadusaktide ülevõtmine. Siiski jäi ametnik optimistlikuks eeldades, et Eesti suudab liitumishetkeks ühtlustada seadusandluse Euroopa Liidu vastavate seadusaktidega.
?Nagu selgub hiljutisest monitooringraportist, ei kuulu Eesti keskkonnapeatükis nn punase laterna kategooriasse ehk siis olulisest mahajäämusest seadusandluse ülevõtmisel rääkida ei saa. Eeloleva aasta maikuuks on teha küllalt, kuid Eesti puhul annavad teatava kindlustunde toimiv ametkondlik struktuur, inimeste energia ning tahe,? leidis Francois Delcueillerie.
Vaadeldes Eesti keskkonnaalaseid probleeme valdkonniti, tõstis Delcueillerie esile kolm Euroopa Liidu silmis enam problemaatilist valdkonda: põlevkivi töötlemisest tulenev keskkonna saastatus, jäätmekäitlus ning veekvaliteet.
?On mõistetav, et Eesti on taotlenud nende valdkondade vastavusseviimiseks Euroopa Liidu standarditega üsna pikki üleminekuperioode. Samas nõuab nendegi täitmine energiat ja pühendumist. Kõigi üleminekuperioodide puhul on kehtestatud ka nn vahetähtajad, ehk siis hakkame me teostama regulaarset vaatlust, kuidas on Eesti edasi liikunud üleminekuperioodi lõpptähiseid silmas pidades. Mil moel hakkab see funktsionaalselt välja nägema, seda veel otsustatakse,? teatas Delcueillerie Aripäevale.
Euroopa Komisjon eeldab, et Eesti mõtleb ka kaugematele perspektiividele ehk vähemalt osalisele üleminekule põlevkivienergia tootmiselt muudele energiaallikatele. ?Me muidugi ei dikteeri ühelegi liikmesriigile, millisel moel korraldada energia tootmine, kuid on selge ? ja seda on mõistetud ka Eestis ?, et kui toota pikas perspektiivis energiat vaid põlevkivist, kujuneks liialt kulukaks kõigi keskkonnanõuete vastavusse viimine Euroopa Liidu standarditega,? väitis Delcueillerie.
Ametniku arvates ei tohiks Eestil keskkonna alal võetud kohustuste täitmine kujuneda kaelamurdvaks, sest liitumisega kaasneb oluliselt ühendusepoolsete toetuste maht. Liitumishetkest kuni 2006. aasta lõpuni eraldatakse Eestile struktuurifondide kaudu 371 miljonit eurot, millest ligikaudu 2,6 % liigub keskkonnasektori käsutusse. 312 miljonit Ühtekuuluvusfondi kaudu eraldatavast eurost läheb aga Eesti keskkonna arengu hüvanguks ? konkreetsemalt õhukvaliteedi, jäätmekäitluse ning veekvaliteedi tõstmiseks ? ligi pool mainitud summast. Lisaks lausutud arvudele toob Delcueillerie ka võrdluse: kui liitumiseelse abi korras on Eesti aastatel 2000?2002 saanud 66 miljonit eurot, siis perioodil 2004?2006 jõuab keskkonna sektori valdusesse 166 miljonit eurot.
Erinevalt üldisest skeptilisest hoiakust kandidaatriikide võimekusse eraldatavat raha ära kasutada, ei näinud Delcueillerie Eesti keskkonnasektori puhul sarnast probleemi. ?Eestil on olemas fondidest saadava raha kasutamise kogemused liitumiseelsel perioodil, lisaks on Eestis efektiivselt tegutsemas keskkonna investeeringute keskus. Need faktorid ning inimeste tahe ja kõrge teadlikkus keskkonna, iseäranis looduskaitse alal, lubavad eeldada, et Eesti areneb ELi keskkonnastandardite suunas pigem edukalt kui valutult,? nentis Delcueillerie.
Autor: Marko Saaret

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele