• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Komisjon karmistab Eesti kontrolli

    Äripaevaga Brüsselis vestelnud Euroopa Liidu keskkonnadirektoraadi Balti riikide adminstraator Francois Delcueillerie hindas meie hetkeseisu liitumiseelses ettevalmistuses suhteliselt rahuldavaks. Väisanud Eestit eelmisel nädalal koos volinik Margot Wallströmiga, tõdes Delcueillerie, et peamiseks probleemiks on hetkel keskkonnaalaste seadusaktide ülevõtmine. Siiski jäi ametnik optimistlikuks eeldades, et Eesti suudab liitumishetkeks ühtlustada seadusandluse Euroopa Liidu vastavate seadusaktidega.
    ?Nagu selgub hiljutisest monitooringraportist, ei kuulu Eesti keskkonnapeatükis nn punase laterna kategooriasse ehk siis olulisest mahajäämusest seadusandluse ülevõtmisel rääkida ei saa. Eeloleva aasta maikuuks on teha küllalt, kuid Eesti puhul annavad teatava kindlustunde toimiv ametkondlik struktuur, inimeste energia ning tahe,? leidis Francois Delcueillerie.
    Vaadeldes Eesti keskkonnaalaseid probleeme valdkonniti, tõstis Delcueillerie esile kolm Euroopa Liidu silmis enam problemaatilist valdkonda: põlevkivi töötlemisest tulenev keskkonna saastatus, jäätmekäitlus ning veekvaliteet.
    ?On mõistetav, et Eesti on taotlenud nende valdkondade vastavusseviimiseks Euroopa Liidu standarditega üsna pikki üleminekuperioode. Samas nõuab nendegi täitmine energiat ja pühendumist. Kõigi üleminekuperioodide puhul on kehtestatud ka nn vahetähtajad, ehk siis hakkame me teostama regulaarset vaatlust, kuidas on Eesti edasi liikunud üleminekuperioodi lõpptähiseid silmas pidades. Mil moel hakkab see funktsionaalselt välja nägema, seda veel otsustatakse,? teatas Delcueillerie Aripäevale.
    Euroopa Komisjon eeldab, et Eesti mõtleb ka kaugematele perspektiividele ehk vähemalt osalisele üleminekule põlevkivienergia tootmiselt muudele energiaallikatele. ?Me muidugi ei dikteeri ühelegi liikmesriigile, millisel moel korraldada energia tootmine, kuid on selge ? ja seda on mõistetud ka Eestis ?, et kui toota pikas perspektiivis energiat vaid põlevkivist, kujuneks liialt kulukaks kõigi keskkonnanõuete vastavusse viimine Euroopa Liidu standarditega,? väitis Delcueillerie.
    Ametniku arvates ei tohiks Eestil keskkonna alal võetud kohustuste täitmine kujuneda kaelamurdvaks, sest liitumisega kaasneb oluliselt ühendusepoolsete toetuste maht. Liitumishetkest kuni 2006. aasta lõpuni eraldatakse Eestile struktuurifondide kaudu 371 miljonit eurot, millest ligikaudu 2,6 % liigub keskkonnasektori käsutusse. 312 miljonit Ühtekuuluvusfondi kaudu eraldatavast eurost läheb aga Eesti keskkonna arengu hüvanguks ? konkreetsemalt õhukvaliteedi, jäätmekäitluse ning veekvaliteedi tõstmiseks ? ligi pool mainitud summast. Lisaks lausutud arvudele toob Delcueillerie ka võrdluse: kui liitumiseelse abi korras on Eesti aastatel 2000?2002 saanud 66 miljonit eurot, siis perioodil 2004?2006 jõuab keskkonna sektori valdusesse 166 miljonit eurot.
    Erinevalt üldisest skeptilisest hoiakust kandidaatriikide võimekusse eraldatavat raha ära kasutada, ei näinud Delcueillerie Eesti keskkonnasektori puhul sarnast probleemi. ?Eestil on olemas fondidest saadava raha kasutamise kogemused liitumiseelsel perioodil, lisaks on Eestis efektiivselt tegutsemas keskkonna investeeringute keskus. Need faktorid ning inimeste tahe ja kõrge teadlikkus keskkonna, iseäranis looduskaitse alal, lubavad eeldada, et Eesti areneb ELi keskkonnastandardite suunas pigem edukalt kui valutult,? nentis Delcueillerie.
    Autor: Marko Saaret
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Gregor Raudvere: kalli elektri kurja juur
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
USA börs alustas nädalat tõusuga
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Tööstur: tootjad peaksid julgemalt hindu tõstma
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".