Kas Viljandis sõidab ka linnaliinibusse!? Sellist üllatust olen kuulnud mitme pealinlase suust, kui on tulnud jutuks Viljandi liikluskorraldus. Tõsi ? tegemist ei ole ju suure linnaga, kõik kohad on paraja jalutuskäigu kaugusel.

Sellele vaatamata on Viljandiski oma ummikukohad, nagu oleks tegu tõelise suurlinnaga. Viimasel ajal on neist kõneainet pakkunud kaks ristmikku: kesklinna ja Männimäe vahel asuv Vaksali tänava ja Riia maantee ristmik ning kesklinnas bussijaama läheduses asuv Uue ja Tallinna tänava ristmik, kõrvaloleva kaubanduskeskuse järgi Centrumi ristmikuks kutsutu. Esimene neist on sisuliselt kolmeharuline ristmik, kus sirge(m) sõidusuund on küll peateeks, kuid õnnetuseks mitte peamist autodevoolu kandvaks teeks.

Ja nii suudabki piisavalt tihe liiklemine peateel tekitada kõrvalpööret ootavatest autodest rivi, mille pikkus ulatuvat "parematel päevadel" koguni 600 meetrini. See ei ole iseenesest ju väga pikk. Aga pidades silmas Viljandi alla 15-ruutkilomeetrist pindala (ehk võttes linna mõõtmeteks näiteks 3 x 5 kilomeetrit), siis tundub poole kilomeetrine autoderivi üüratu. Umbes kümme korda suuremas Tallinnas tähendaks see umbes kahe kilomeetri pikkust liiklusummikut. Kusjuures see kaks kilomeetrit sõidukeid seisaks sisuliselt reguleerimata ristmiku ületamise ootel.

Kui eelnimetatud ristmikule heidetakse ette reguleerimatust, siis nn Centrumi ristmik paistab jälle olevat ülereguleeritud. Seal kerkib Uue tänava poolt rohelise tulega ristmikule sõitvatele autojuhtidele vasakpöörde ajal äkki ette punase tulega foor. Ehkki seda foorituld liikluseeskirja järgi arvestama ei pea (mõeldud teisest suunast tulijatele), vajutab paljude juhtide jalg seal siiski automaatselt pidurit ja tekitab sellega segadust ja ummikseisu.

Nii et muresid on Viljandi liikluses nii üle- kui alareguleerimisega ja liikluskorraldajatel on, mille üle mõelda. Seniks aga tuleb valmis olla üllatuseks, et suurlinna-laadsesse liiklusummikusse võib sattuda ka väiksemas paigas.