• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,6%39 573,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,6%39 573,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 25.02.04, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Minister astus varbale Saaremaa isakesele

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen sai valitsuselt heakskiidu oma soovile anda mandri ja saarte vaheline praamiliiklus riigile kuuluva äriühingu Tallinna Sadam korraldada. Äripäev toetab majandusministrit otsuses astuda valusalt varbale monopoolses seisus firmale, mis nõuab riigilt aina suuremat dotatsiooni.
Saaremaa Laevakompanii (SLK) on korraldanud praamiliiklust juba kümme aastat ning tema nõudmised on aastatega kasvanud. Kui 2000. aasta dotatsioon praamiliikluse käiguspidamiseks oli 55 miljonit krooni, siis mullu sai firma riigilt toetust juba 89 miljonit krooni.
SLK suuromanik Vjat?eslav Leedo on nõudja positsioonil: temale kuuluvad laevad, konkurentsi ei paista kusagilt, kümme aastat dotatsiooni maksnud riigil pole hetkel alternatiivi käepärast. Leedo ütles eelmisel nädalal ajalehele Meie Maa, et pole isegi tõsiselt võtnud võimalust, et praamiliiklust hakkab korraldama Tallinna Sadam. Riik peab mõtlema parvlaevade ostmisele, remontimisele, litsentsidele ? ja tegema seda kõike mõne kuuga. Leedo enda hinnangul läheb praamiliinide opereerimise ülevõtmine riigile maksma kuni miljard krooni, mille kulutamine on selge riigi raha tuuldeloopimine. Teisisõnu: riik on ennast korralikult koostöö võrku mässinud ja peab nüüd kägistavat sõprust edasi pidama, et täita oma kohust reisijate ees.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Samas ei ole saartele reisimine odav. Suviti nädala keskel oli näiteks 23 kohaga bussi üleveohind Muhumaale 650 krooni ja Hiiumaale 980 krooni. Reedel ja pühapäeval alates kella 13st tõusis üleveo hind Eesti autoregistrisse kandmata busside pooleteisekordseks.
Turismifirma Mainedd omanik Virve Toom kurtis suvel Eesti Päevalehele, et välismaa turistigrupid loobuvad tihti Saaremaa-reisist kõrge paketihinna tõttu. ?Meie hinna ajab kõrgeks just laeva hind,? lisas ta. Tühja bussi üle-veohind Eesti ja Soome vahel oli samal ajal 800 krooni. Vjat?eslav Leedo ise on Saaremaal rikas ja võimukas mees, kellele kuulub kümmekond firmat. Ta annab tööd sadadele saarlastele, kelle seas on kohalike poliitikute lähedasi. Talle kuuluvad spaleeris Kuressaare keskplatsi ümber asuvad hooned. Tema firmade käive eelmisel aastal oli 600 miljonit krooni. Majandusministrit häirib, et riik doteerib aina enam sellist ettevõtet, mis silmnähtavalt maksumaksja raha abil rikastub.
Leedo kaitseks räägib see, et auditid on tema ettevõtted puhtaks tunnistanud ja SLKle kui operaatorile ei ole selgeid etteheiteid. Leedo isiklik rikkus ei anna õigust talle lubatud summadest keelduda. Samuti on praamiliikluse riigistamine Äripäeva meelest ajutine lahendus, sest parim alternatiiv oleks konkurendi leidmine.
Siiski on see praeguses olukorras mõistlik samm. Valitsusel on õigus ja lausa kohustus riigile kahjulik leping lõpetada. Kui riik ostab laevad, siis jäävad need vähemalt tema käsutusse. Aastatepikkune Saaremaa Laevakompanii doteerimine on lõpuks kallim kui ise asjaga tegelemine. Parem õudne lõpp kui lõputu õudus.
Autor: ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele