Levinumad suhtlustarkvarad töötavad ka Linuxi operatsioonisüsteemiga arvutis

Kopete ja Gaim on üsna sarnaste võimalustega, Gaim ehk vaid pisut loogilisemate menüüde ja intuitiivsema kasutajaliidesega. Näiteks võib Kopete?i arusaam mõistetest sõnum (inglise keeles message) ja vestlus (chat) MSN Messengeriga harjunud arvutikasutaja pisut segadusse ajada. Sõnumi saatmine (send message) Kopete?is tähendab tõesti vaid üksiku sõnumi teele läkitamist, mitte kahepoolse vestluse alustamist. Selleks et avaneks MSN Messengerist tuttav kaheks jaotatud vestlusaken, tuleb Kopete?is sõnumisaatmisnupu (send message) asemel vajutada hoopis vestluse alustamise nupule (start chat).

Neile netisuhtlejaile, kes kasutavad ainult MSNi ja teiste protokollide toest ei hooli, sobib hästi MSN Messengeri kloon aMSN. Erinevalt Gaimist ja Kopete?ist on see suhtlusprogramm ka eesti keelde tõlgitud. Siiski tuleb lisada, et hoolimata eestikeelsetest menüüdest on aMSNi kasutajaliides üksjagu kohmakam ja ebaloogilisem kui näiteks Gaimi oma.

Üsna populaarne on ka suhtlusprogramm AYTTM ehk Are You Talking To Me?, mis varem kandis nime Everybuddy. Nagu Kopete ja Gaim, toetab seegi mitmeid eri suhtlusprotokolle MSNist Jabberini. Paraku aga ei hiilga AYTTM kvaliteedi poolest ? näiteks vestluspartnerile faili saata proovides jooksis programm kokku. Lisaks on AYTTMil tõsiseid raskusi täpitähtedega ? piisab ühest ä-st, et vestluspartnerile saadetud lause kuhugi interneti musta auku kaoks. Ka välimuselt jääb tahumatu moega AYTTM teistele testitud suhtlusprogrammidele alla.

Suurem osa Linuxis töötavaist suhtlusprogrammidest ei toeta paraku mõningaid ICQ protokolli funktsioone. ICQ-kasutajad, kelle jaoks on oluline näiteks failivahetus, võiksid proovida programmi nimega Licq, mis toetab ka MSNi protokolli ? tõsi, viimast üsna algelisel tasemel.

Kuidas suhtlustarkvara installeerida, sõltub Linuxi versioonist, kasutatavast aknahaldurist ja konkreetsest suhtlusprogrammist. Mitme Linuxi distributsiooniga (näiteks Fedora Core) tulevad nii Gaim kui ka Kopete kaasa ? pole internetis tuhnimist ja programmide mahalaadimist, piisab vaid paarist hiireklikist, et oma tööjaama soovitud suhtlustarkvaraga täiendada. Teiste suhtlusprogrammide installeerimisega tuleb pisut rohkem vaeva näha.

Kui suhtlustarkvara arvutisse installeerida ei saa, võib nagu Microsofti operatsioonisüsteemideski kasutada veebipõhiseid suhtlusprogramme. Veebipõhise MSN-programmi leiab aadressilt webmessenger.msn.com ja ICQ-kliendi aadressilt www.icq.com/icq2go.

Linux on Linus Torvaldsi loodud Unixi-laadne avatud lähtekoodiga vabalt levitatav operatsioonisüsteem. Tollane Helsingi ülikooli tudeng alustas Linuxi programmeerimist 1991. aastal.

Tänaseks on loodud mitmeid erinevaid Linuxi versioone (nn distributsioone): Red Hat, Mandrake, Debian, SuSE jne. Linux on eelkõige tuntud serverite operatsioonisüsteemina, kuid sobib suurepäraselt ka tööjaamade operatsioonisüsteemiks. Tavalisse kodu- või kontoriarvutisse soovitan Fedora Core?i (fedora.redhat.com; hetkel uusim versioon on 3), mille installeerimise ja haldamisega saab keskmine arvutikasutaja kerge vaevaga hakkama.

Kuigi sõna Linux toob paljudele silme ette patsiga häkkeri, kes mustvalget arvutiekraani jõllitades klaviatuurilt arusaamatuid käske sisestab, ei jää Linux täna tegelikult kasutusmugavuselt Microsofti operatsioonisüsteemidele alla. Linuxile on loodud mitmeid graafilisi aknahaldureid (GNOME, KDE jne) ja hulgaliselt kvaliteettarkvara alatest veebibrauserist Mozilla ja lõpetades kontoritarkvarapaketiga OpenOffice.

Autor: Elen Kiisler