Äripäev tegi Elcoteqile pisut liiga

Kas Elcoteq maksab vähe palka? Tööliste brutopalk on seal umbes 3500 ja teenistujatel 9000. Vähe jah, Tallinnas paiknevate riigiasutuste ja pankadega võrreldes. Aga kui võrrelda Guangdongi provintsis ja mujal Hiina rannikul paiknevate elektroonikafirmadega, siis on palk 6?10 korda kõrgem.

Ka kliente ei huvita ju, kas tootmisahela vahelülid on siin või mere taga, nemad tahavad kvaliteetset ja odavat kaupa. Seega võib öelda, et Äripäev tegi oma juhtkirjas Elcoteqile natuke liiga.

Elcoteq pole ainus tööstusettevõte, mis maksab keskmisest madalamaid palku. Töötlev tööstus maksab Eestis üldse suhteliselt vähe. Statistikaameti andmetel oli see 16 tegevusala seas altpoolt viies. Jah, muidugi on Elcoteqis pingeline. Aga pingelise probleemi nimi on ?Hiina sündroom?.

See avaldub selles, et erinevalt teistest kasvavatest tööstusmaadest suudetakse Hiinas toota väga suurtes kogustes

Euroopa mõistes ülimadala hinnaga. Tihti isegi nii odavalt, et toodangu lõpphind on madalam kui Euroopas komponentide ja toormaterjali kulud.

Hiinat eristab teiste maade majanduskasvust, nagu Jaapanis 1950ndatel ja Koreas 1980ndatel, see, et koos tootmise keerukamaks muutumisega pole märkimisväärselt kasvanud Hiina ettevõtete kasumid. Tsentraliseeritud majanduspoliitika on eelistanud kasumile ja headele finantstulemustele tööhõive kasvu ning sotsiaalset stabiilsust.

Järgmine küsimus on, kas kõik inimesed on Hiinas varsti maalt linna kolinud ja palk hakkab linnas kasvama. Kahjuks peame vastama ?ei?. Väidetavalt on Hiina maapiirkondades 150?200 miljonit töötut või korralikult mitte hõivatud inimest. Praeguse linnastumis- ja investeerimistempo juures jätkub vabu töökäsi 10?15 aastaks. Kõik ettevõtted maailmas tunnevad, et tootmine muutub järjest raskemaks. Mitte ainult maailma mastaabis keskmise suurusega Elcoteq, vaid ka sellised hiiglased nagu Sony, Hewlett Packard ja isegi autotootjad. Ühegi barjäärideta turule tootva ettevõtte positsioon ei ole kindel. Näiteks on Euroopa lääneosas viimasel kümnendil suletud elektroonika koostetehaseid. Electrolux sulgeb, Philips sulgeb, Moulinex sulgeb. Nõrgemad ettevõtted viivad tootmise kohe Aasiasse. Tugevamad aga Saksamaa lääneosast idaossa, võib-olla Prantsusmaalt Slovakkiasse, aga siiski ida poole.

Samas soovib Eesti rahvas stabiilsust. Sellises olukorras otsivad inimesed rahulikumaid töökohti. Ikkagi riigieelarvele lähemal, kroonu leib on teadagi kindlam. Sellises olukorras ei taha normaalne inimene tööstusesse tööle minna. Tuleks siiski küsida, mille arvel stabiilsus tuleb. Võib-olla tuleb hetketurvalisus teises kohas kinni maksta? Äripäev ütles juhtkirjas, et Elcoteqi kui odava tööjõu sümboli üle ei tasu uhkust tunda.

See võib õige olla, aga millised siis on need ?hästi õnnestunud? ettevõtted? Kas riigi poolt kinnitatud hinnaga põlevkivi tootev Eesti Põlevkivi või suures osas avalikule sektorile teenuseid osutav Falck? Elcoteq on see, mida Eesti rahvas müüb teistele rahvastele laias maailmas.

Ja lõpuks ka üks ettepanek. Äripäevas väidab intervjueeritav nooremapoolne inimene, et ei oska eesti ega inglise keelt ja seetõttu on tal raske uut tööd leida. Ometigi õpetatakse koolis neid keeli pikki aastaid.

Õpetajad peaksid selle lõigu artiklist välja lõikama ja õpilastele ette lugema. Siis teavad, mis juhtub nendega, kes ei õpi.

Autor: Rünno Lumiste