Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötukassa 1,7 miljardit läheb kindlasti vaja

    Äripäeva toimetus tegi 22. septembri juhtkirjas, ärilehe oma keelestiili kasutades, pommettepaneku: kaotada töötuskindlustusmakse üldse ära. Argumentidena tuuakse välja Eesti majanduse väga head seisu ja töötukassa rasvavarud, mida jaguvat toimetuse hinnangul 10 aastaks.
    22. septembri seisuga ulatub töötukassa finantsvara koos rahandusministeeriumi halduses oleva reservkapitaliga 1,76 miljardi kroonini. Eeldades, et alanud trendid jätkuvad, kasvab varade maht aasta lõpuks üle 1,8 mld krooni. Kui kauaks võiks jaguda sellest rahahunnikust, lisamata juurde sentigi?
    Eeldades, et majandus püsib tõusulainel ning tööpuudus kahaneb, võiks töötukassa hinnangul teha probleemideta väljamakseid ca 5?6 aastat, seejuures tööandjate fond võiks langeda defitsiiti 6?12 kuud varem. Varast jaguks veelgi lühemaks perioodiks, kui jätkuks senine tormiline 10protsendiline aastane palgakasv.
    Kuigi Äripäeva nägemuses majanduslangust Eestis enam karta ei ole vaja, nagu kinnisvara maaklerid ei näe lõppu elamispinna kallinemisele ja 1997. a ei uskunud börsil osalejad Eestis aktsiahindade langemise võimalikkusesse, siis mina usun jätkuvalt majanduse tsüklilisse käitumisse ja halvemaid aegu Eesti jaoks ei välista.
    Mis juhtub, kui näiteks kolme aasta pärast Eesti majandus ?ootamatult? langusesse suundub ja tööpuudus tõuseb? Oletame, et alates 2006. aastast on maksemäär 0%, töötute arv kasvab 9?10% aastas, palga kasv peatub, hüvitise saajaks kvalifitseerujate osakaal tõuseb uute töötute seas 30?35 protsendile (täna 22%), hüvitise kestus kasvab 12%, kollektiivselt koondatute osakaal tõuseb tänaselt seitsmelt protsendilt kaheksale (uute töötute seas) ja pankrotid muutuvad sagedasemaks. Sel juhul jaguks töötukassa vara väljamakseteks umbes 2?3 aastaks. Näitena toodu ei ole kindlasti kõige mustem stsenaarium. Äripäeva arvates oleks just siis õige aeg makse kehtestamise juurde tagasi pöörduda ? kuid kas on ikka kõige õigem majanduslikult niigi rasketel aegadel tõsta majandusagentide maksukoormust?
    Erinevalt peaminister Andrus Ansipist ei ole mina veendunud, et töötukassasse kogunenud 1,7 miljardit ei lähegi Eestil kunagi vaja ? miinimummäärade korral ületaksid väljamaksed sissemakseid majanduslanguse perioodil kindlasti. Ka ilma majandusraskusteta võiks miinimummäärade korral väljamaksed ületada sissemakseid hüvitise saajaks kvalifitseerujate osakaalu kasvu korral uute töötute seas üle 50%; Soomes on nimetatud näitaja sellisel tasemel.
    Või strukturaalse tööpuuduse korral, kui töötuks jääb suur hulk kõrgepalgalisi töötajaid. Jällegi saab näite tuua põhjanaabrite juurest, kus viimastel aegadel on väljamaksed kasvanud hoolimata üha alanevast tööpuudusest.
    Kindlustuse vajalikkust on juba paljud tundnud: alates 2003. aastast on väljamakseid tehtud 44 000 isikule kogusummas üle 600 miljoni krooni. Äripäev teeb oma juhtkirjas ?tagantjärele tarkusena? järelduse: ?Töötukassat polnudki tegelikult vaja luua?. Võib-olla tõesti, kuid töötuskindlustust kui kindlustusliiki siiski oli ? hüvitist saanud isikud on kindlustuse kaudu saanud rahaliselt tagasi rohkem, kui eelnevalt sisse maksnud ja kindlasti tundnud enda jaoks ebastabiilsetel aegadel töötuskindlustuse vajalikkust.
    Ja just tagantjärele, nagu igasuguse kindlustuse puhul: kindlustuspreemiat ei tahaks keegi meelsasti maksta, kuid on ikka kergem küll, kui kindlustusselts sinu asemel sulle varastatud auto asemele uue ostab ? oma reservide arvelt. Ilma töötuskindlustussüsteemita oleks ka Äripäeva otsitud ELi kurjad silmad Eesti peal, sest praegune töötu abiraha süsteem ei suuda kindlasti täita euroopalikke sotsiaalse kaitse nõudeid, mis eeldavad vähemalt 45% ulatuses eelneva sissetuleku tagamist.
    Töötuskindlustuse sihtfondid on hoolimata tänastest headest aegadest siiski vajalikud, hoopis teine teema on nende suurus ja kolmanda fondi ehk riigikassa halduses oleva töötukassa reservkapitali mõttekus tänasel kujul. Nimelt ei ole viimast võimalik kasutada enne, kui maksemäärad on tõstetud maksimaalsele võimalikule tasemele.
    Reaalsuses võiks siis tekkida situatsioon, kus majanduslikult rasketel aegadel on sihtfondide defitsiidi tõttu vaja tõsta maksemäärasid, kuigi rahandusministeeriumi halduses on olemas varem kogutud reservkapital.
    Seda, et töötukassa nõukogu reservide kasvutempot liiga suureks pidas, väljendati juba eelmisel aastal oma ettepanekus makse määra alandada. Ja miks ka mitte laiendada hüvitise saajate ringi, seda muidugi makset maksnute arvel, ja lähtudes mõttest ?Tööl on parem?.
    Autor: Ene Õunmaa
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüütik: „Vali mind, vali minu maksud!“ – palun, ärge tehke!
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
USA aktsiaturg trimmis kolmapäevast hüpet veidi väiksemaks
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Rahasadu! Graanul Investi omanikud võtsid kümneid miljoneid dividende "See oli osa tehingust"
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.