Mehhiko lubab heita pilgu minevikku

Maiade kultuuri hotellikõrgused püramiidid, tuhandeaastased veesüsteemid ja palliplatsid on minu jaoks alati olnud Mehhiko märksõnad. Kõlab kuidagi ebausutavalt aga samas võimsalt. Nagu müüt. On ta siis olemas või ei!?

Hollywood on üksmeelselt Mehhikot kujutanud eranditult tekiilavinese sombreerode ja paukuvate püstolite kodumaana. Lõgismaod ja carramba, kerkiv sombreero serv, mille alt ilmuvad nähtavale lopsakad vuntsid ja tumekurjad silmad ? klassika.

End USAst ja Kanadast distantseeriv riik on uudiste järgi endiselt lõunapoolsete narkootikumide transiitmaa. Euroopa saatkonnad Mehhikos hoiatavad oma kodanikke üksi liikumise, hääletades reisimise, kõrvaltänavates kolamise eest. Väga ettevaatlik tuleb olla kohaliku toidu ja veega. Autoga reisides olevat tõenäosus röövitud saada justkui sajaprotsendiline.

Kaasaegses Hollywoodi toodangus tehakse vahet ? Mexico City ja Cancun. Esimene neist on metsik kant, kuhu peamiselt põgenetakse, teine ülim rahu sinise sooja mere kaldal, kus pole vaja millegi pärast muretseda...

Ka muus osas pole Hollywood Mehhikole liiga teinud ega idealiseerinud. On olemas kuumast värelevad üksikute kaktusepuhmastega liivaväljad, peamiselt lendav ning roomav fauna, ja mitte millestki huvituv lugematu arv tuvastamatut päritolu koeri. Tuules kiiguvad üksikud uksed ja kirjud vaibad valgustamata laudonnide ees, sombreeroserva alt vilguvad tumedad silmad mustade vuntside kohal ning kõikevarjavad pont?od ? re?issöörina rohkem ei vajakski.

Fantaasia töötab täisvõimsustel aga actionŽit õnneks ei järgne. Katse-eksituse meetod on seni näidanud, et kui tahta kuritegevust tunda saada, tuleb selleks ikka ise vaeva näha. Asjaolud oleks teisiti, kui liikuda tuvastamata rahvaarvuga pealinnas tekiilauimas, dollarid taskust rippumas ning mehhiklasi solvav hispaaniakeelne kiri t-särgil.

Kuid enne n-ö Hollywoodi Mehhikoni jõudmist tahab eestlane kui samuti paljukannatanud kultuurrahva esindaja näha legendaarset maiade kultuuri. Õigemini ? seda, mis maiad endast maha jätsid. Võimsaid kultuure mahtus Mehhiko territooriumile veelgi, aga Yucatan annab parima ülevaate just maiade elust. Suuremad maiade linnad Chichén Itsza ja Uxmal mahutasid Viljandi või Pärnu jagu elanikke. Tänases mõistes. Tuhatkond aastat tagasi tähendas selline elanikearv aga eriti võimast ja edukalt toimivat kogukonda. See võimaldas seista hea enda kaitsel ning võita vaenlasi. Nii olevat Chichén Itza kuulsaima püramiidi Kukulcani järskudel treppidel ohverdatud pärast edukaid sõjakäike kümneid tuhandeid vange.

Maiade tänased elukohad on oma lihtsuses väga leidlikud. Tavaliselt seisneb elumaja ühes suures ruumis. Ukse ja/või akende olemasolu pole määravad. Paremal järjel peredel on põrand valatud betoonist, kes sellest ei hooli või ei saa endale lubada, on rahul maapinnaga. Magatakse samas ruumis võrkkiikedes, mis päevaks lihtsalt kokku lapitakse. Toas on kindlasti väike altar, mis kannab sümboleid nii maiade kui roomakatoliku usust, samuti lähedaste pilte. Väidetavalt pidi ka televiisor edukalt altari ülesandeid täitma?

Eestlaste jaoks võiks Mehhiko olla väga huvipakkuv mitmel põhjusel. Lisaks ammendamatule muistsete indiaanlaste kultuurivarule nimetan indiaani külasid, paradiislikku Kariibi mere randa ja aastaringset suveilma, mis tähendab toredat päevitust. Teisalt lopsakas d?ungel ? tõsi, selles osas tasub liikuda edasi Belizé ja Guatemala poole ?, flamingod, alligaatorisood ja puumad, jaaguarid, kilpkonnad, sisalikud.

Autor: Peeter Eerik Ots