Pankrotihaldurid tegutsevad seaduses nõutava kindlustuseta

Soraineni advokaadibüroo partneri ja advokaadi Karin Madissoni sõnul on pankrotihaldurite tegevus kindlustatud 78 miljoni krooniga. Kuna Eesti kindlustusseltsid haldureid ei kindlusta, on kindlustus võetud välismaa firmalt. Nimetatud 78 miljonit pole mõeldud aastaks, vaid ühe halduri juhtumi jaoks.

"See oli omal ajal noorte justiitsministeeriumi ametnike poolt vastu võetud seadus, aga siis ei kontrollitud, kas see üldse võimalikki on," kommenteeris Madisson.

Madissoni sõnul on haldurite töös paljugi, mis viltu võib minna, näiteks kui haldur vallandab pankrotistunud firma töötajad liiga vara või ebakorrektselt, võivad inimesed kahju hüvitamist nõuda.

Kindlustuse puudumise ning vea tekkimise korral jääb aga kahju halduri enda või tema tööandja kanda. "Pankrotihalduril lasub oma töö eest isiklik vastutus ja võimalikud kahjunõuded tuleb tal endal isiklikult hüvitada," kinnitas ka omanimelise advokaadibüroo juht Maire Arm. Siiski pole ka tema firmal halduritele mõeldud kindlustust ette näidata.

"Minu büroo ei ole siiani veel lepingut sõlminud, kuna otseselt kohtud pankrotihalduritelt kindlustuse olemasolu veel nõudnud ei ole," nimetas ta põhjuse.

Arm ei pea seda probleemiks, et Eesti suuremad kindlustusseltsid ei ole siiani soovinud pankrotihalduritele kindlustust pakkuda, kuna sellise toote pakkujaid on Eestis kindlustustegevuseks luba omavate piiriüleste kahjukindlustusseltside hulgas.

Põhjus, miks Eesti kindlustused haldureid ei kindlusta, on ERGO Kindlustuse riskijuhi Argo Argeli sõnul see, et seadused on hägused ja seega ei saa ka sobilikku kindlustust kujundada. "Need tingimused ja tariifid, mida ERGO Kindlustus on täna nõus pakkuma, ei rahuldaks kindlustusvõtjat," lisas ta.

Eesti pankrotihaldurite koja esimehe Andres Hermeti sõnul panevad Eesti seadused pankrotihaldurite tegevusele liiga suure vastutuse ja pole seega ka ettevõtjasõbralikud.

"Miks kindlustust ei pakuta - põhjuseks tuuakse asjaolu, et kuna pankrotihaldurist saab äriühingu juhatuse liige, siis on tema riskid nii suured, et meie kindlustusseltside edasikindlustajad välismaal keelduvad edasikindlustuslepinguid sõlmimast," märkis Hermet. Ta täpsustas, et kindlustused ei paku ka juhatuse liikme kindlustust. "Eestis on juhatuse liikme vastutus seni väga lai ja määratlemata ning puudub ka kohtupraktika, mis juhatuse liikme vastutust täpsustaks," lisas ta.

Erandiks firmade seas tõi Hermet Salva Kindlustuse. "Toimuvad regulaarsed kokkusaamised Eesti pankrotihaldurite koja, Salva ja justiitsministeeriumi vahel ning on lootus, et lähiajal on Salva Kindlustusel tingimuste projekt valmis," avaldas Hermet lootust. Ta lisas, et haldurid tegelikult soovivad väga kindlustust, sest amet on riskantne ja vastuvõetud otsused võivad alati kaasa tuua vastutuse.

Autor: Gert D. Hankewitz