Mida osta, kui osta arvuti?

Käesolevaga algav artiklisari arvuti sisemusest muudab arvuti valimise loodetavasti kergemaks.

Lauaarvuti tähtsaimad komponendid, ilma milleta arvuti töötada ei saa, asuvad korpuse sees. Et arvutit saaks normaalselt kasutada, peavad korpuses olema emaplaat, protsessor, vahemälu ehk RAM, kõvaketas ja graafikakaart. Vanematel arvutitel on graafikakaart integreeritud ehk vastav kiip asub emaplaadi küljes.

Tänapäeval on kindlasti vajalik omada CD-lugejat ja veel parem, kui tegu on CD-kirjutajaga.

Kuigi mõnel pool on kasutusel veel disketid, on need moraalselt vananenud. Üks diskett mahutab umbes 460 korda vähem andmeid kui üks CD-plaat, samas on hinnavahe vaid mõned kroonid. Kui arvutiga on soov ka DVD-plaatidel olevaid filme vaadata, tuleb hankida DVD-lugeja või ka kirjutaja.

Arvuti toimib kahendsüsteemis, kasutades ainult numbreid 1 ja 0. Kõik andmed teisendatakse ümber kahendsüsteemi, töödeldakse ja seejärel teisendatakse tagasi kümnendsüsteemi.

Andmetöötlusega tegeleb protsessor. Protsessori peamine omadus on taktsagedus, mis näitab, kui palju loogikatehteid on ta võimeline teatud aja jooksul tegema.

Inteli protsessoritel on see arv väljendatud gigahertsides (GHz), AMD protsessorite taktsagedus on reaalselt madalam kui Inteli protsessoritel, kuid AMD on saavutanud suurema võimsuse teiste vahenditega. Seepärast on AMD protsessoritel kiirus tähistatud neljakohalise arvuga, mille lõpus on pluss.

See arv on võrdlus Inteli protsessorite taktsagedusega, näiteks AMD Athlon 2800+ protsessor on võrreldav Intel Pentium 2,8GHz (2800Hz) protsessoriga. Protsessoreist lähemalt järgmises ITees.

Protsessor, nagu ka muud komponendid, on kinnitatud emaplaadi külge. Emaplaati võib võrrelda firmasiseselt sekretäriga, kes tegeleb erinevate töötajate vahel andmete edastamisega. Ka emaplaat viib andmed mälust protsessorile, protsessor töötleb neid ja seejärel saadetakse need emaplaadi kaudu vajalikku kohta tagasi.

Uuematel emaplaatidel on heli- ja võrgukaart integreeritud ehk emaplaadi küljes. Emaplaatidest lähemalt järgmises artiklis.

Nagu inimene, ei saa ka arvuti toimida mäluta. Mälu jaguneb laias laastus kaheks. RAM ehk muutmälu on mälu, kus on hetkel kasutuses olev operatsioonisüsteem koos programmidega. Kõvakettal on andmed, millele pole vaja nii kiiret ligipääsu.

Nende kahe mälu omavahelist suhet võiks võrrelda hommikul tööle tulemisega - tulete tööle (st arvuti sisselülitamine) ja võtate kapist (kõvaketas) vajalikud kaustad enda töölauale (RAM). Õhtul koju minnes (arvuti väljalülitamine) panete kaustad kappi tagasi.

Selleks, et arvuti saaks pilti näidata, on oluline, et arvutis oleks sees graafikakaart. Ekraani pilt koosneb väikestest punktidest, mida nimetatakse piksliteks.

Graafikakaart muudab kahendsüsteemis olevate andmete jada pildiks teie monitoril, seda võib võrrelda reklaamifirmaga, kus kellelgi (protsessor) tuleb idee ja ta saadab selle kunstiosakonda (graafikakaart), et see paberile pandaks.

Suurimad graafikakiipide tootjad on ATI ja nVidia, nende kiipidel põhineb enamik graafikakaartidest. Graafikakaart võib olla ka emaplaadile integreeritud, sellisel juhul on graafikakaardi töövõimsus väiksem ja uuemaid mänge sellega eriti hästi mängida ei saa.

Graafikakaardiga enam-vähem samal põhimõttel toimivad helikaardid, mis muudavad andmejada inimesele kuuldavaks heliks. Esimesed helikaardid suutsid väljastada ainult ühte piiksu. Praeguseks on helikaardid arenenud juba nii kõrgele tasemele, et nad suudavad edastada ka ruumilist heli.

Nagu enne mainitud, võib ka helikaart olla integreeritud emaplaadi külge, kuid kogemused on näidanud, et integreeritud helikaardid väljastavad enamasti tunduvalt halvema kvaliteediga heli.

Võrgukaart tegeleb andmete internetti edastamise ja andmete internetist vastuvõtmisega. Internet ise on tegelikult üks suur arvuteist koosnev rahvusvaheline võrk.

Autor: Mihkel Sirel