Mida osta, kui osta arvuti?

Kuigi mõnel pool on kasutusel veel disketid, on need moraalselt vananenud. Üks diskett mahutab umbes 460 korda vähem andmeid kui üks CD-plaat, samas on hinnavahe vaid mõned kroonid. Kui arvutiga on soov ka DVD-plaatidel olevaid filme vaadata, tuleb hankida DVD-lugeja või ka kirjutaja.

Arvuti toimib kahendsüsteemis, kasutades ainult numbreid 1 ja 0. Kõik andmed teisendatakse ümber kahendsüsteemi, töödeldakse ja seejärel teisendatakse tagasi kümnendsüsteemi.

Andmetöötlusega tegeleb protsessor. Protsessori peamine omadus on taktsagedus, mis näitab, kui palju loogikatehteid on ta võimeline teatud aja jooksul tegema.

Inteli protsessoritel on see arv väljendatud gigahertsides (GHz), AMD protsessorite taktsagedus on reaalselt madalam kui Inteli protsessoritel, kuid AMD on saavutanud suurema võimsuse teiste vahenditega. Seepärast on AMD protsessoritel kiirus tähistatud neljakohalise arvuga, mille lõpus on pluss.

See arv on võrdlus Inteli protsessorite taktsagedusega, näiteks AMD Athlon 2800+ protsessor on võrreldav Intel Pentium 2,8GHz (2800Hz) protsessoriga. Protsessoreist lähemalt järgmises ITees.

Protsessor, nagu ka muud komponendid, on kinnitatud emaplaadi külge. Emaplaati võib võrrelda firmasiseselt sekretäriga, kes tegeleb erinevate töötajate vahel andmete edastamisega. Ka emaplaat viib andmed mälust protsessorile, protsessor töötleb neid ja seejärel saadetakse need emaplaadi kaudu vajalikku kohta tagasi.

Uuematel emaplaatidel on heli- ja võrgukaart integreeritud ehk emaplaadi küljes. Emaplaatidest lähemalt järgmises artiklis.

Nagu inimene, ei saa ka arvuti toimida mäluta. Mälu jaguneb laias laastus kaheks. RAM ehk muutmälu on mälu, kus on hetkel kasutuses olev operatsioonisüsteem koos programmidega. Kõvakettal on andmed, millele pole vaja nii kiiret ligipääsu.