Põrandatrapid on elamu veelahenduse oluline osa

Põrandatrapid võib kasutusotstarbe järgi tinglikult jagada kahte rühma:

olmetrapid (eramud, korrusmajad, hotellid, koolid, lasteaiad, hooldeasutused, kontorid jne);

tööstustrapid (suurköögid, toiduainetööstus, keemiatööstus, laod, terminalid, autoteenindused jms).

Tavatarbijale pakub rohkem huvi elamutes kasutatav plasttrapp, mille nähtav osa trapikaas võib olla kas plaaditud pindadega sobivat tooni plastist või roostevabast terasest.

Olmes kasutatakse trappe ruumis, kus vesi võib sattuda põrandale või mille põrandat uhutakse veega (vannitoad, abiköögid, pesuruumid, saunad, leiliruumid, veemõõdusõlmed, katlaruumid, tehnilised ruumid, majandusruumid, kuivatusruumid jne).

Põrandatrapi valikul lähtutakse ruumi kasutusotstarbest. On selge, et dušiga pesuruumi trapp peab olema suurema äravooluga kui trepikoja või majandusruumi oma.

Aluseks tuleb võtta veevõtupunktide vooluhulga (l/s) summa vaadeldavas ruumis. Näiteks on pesuruumis valamu (0,3 l/s), pesumasin (0,6 l/s) ja dušš (0,6 l/s) ning kõik need seadmed kanaliseeritakse trapi kaudu, summaarseks vooluhulgaks saame 1,5 liitrit sekundis. Sellise vooluhulga kanaliseerimiseks valime 75 mm ühendusega trapi, millele liidame sama läbimõõduga kanalisatsioonitoru. Äravoolu ahendamine ei ole soovitatav, kuna see vähendab trapi äravoolu.

Samal põhjusel pole mõistlik valida trappi, mille ruutkaane suurus on väiksem kui 15×15 cm, sest kaanes olevate avade pindala jääb vee ärajuhtimiseks liiga väikseks.

Sama probleem võib tekkida ka väiksema äravooluavaga trapi (näiteks 50 mm) korral: toodud vee kogust (1,5 l/s) pole võimalik kiiresti kanaliseerida. Seega võib tekkida liialt väikse trapi puhul üleujutus, mis võib levida teistessegi ruumidesse ja tekitada ulatuslikku kahju ehituskonstruktsioonidele.

Trapi kaanena on soovitatav plaatkatte puhul kasutada 16 või 20 cm küljepikkusega roostevabast terasest ruutkaant. Selliste mõõtudega kaas sobib hästi levinumate keraamiliste plaatidega ja töötab samaaegselt dekoratiivelemendina. Kasutada võib kindalasti ka erinevat värvi plastist kaant.

Roostevabast terasest 2 mm paksuse kaane eeliseks on tema suurem koormustaluvus (150 kg) kõrgetel temperatuuridel.

Trapi ruutkaane plastist korpus liimitakse plaadiseguga hüdroisolatsioonikihi peale analoogselt põrandaplaatidega. Korpuse keskel olev ava jäetakse kohakuti põrandasse valatud trapi neeluga.

Kõik põrandaneelude trapid on soovitav siduda hüdroisolatsiooniga.

Eriti tähtis on kvaliteetne niiskustõke korrusmajades ning kahe- või enamakorruselistes eramutes, kus veeleke põrandatrapi ümbruses võib tungida ehituskonstruktsioonidesse ja rikkuda alumiste korruste viimistluse.

Paigaldamata või valesti paigaldatud hüdroisolatsioonikiht on sagedane eluaseme eksklusiivviimistluse rikkumise põhjuseks.

Niiskustõke seotakse trapiga nii, et põrandal voolav vesi satub ainult veeneelu ja sealt edasi kanalisatsioonitorustikku.

Kui niiskustõke ei ole trapiga korralikult seotud, satub niiskus põrandakonstruktsioonidesse.

Niiskustõkke ehitamiseks (rajamiseks) märga ruumi on mitmeid võimalusi. Üheks võib olla lahendus, kus hüdroisolatsiooni liitmiseks trapiga kasutatakse spetsiaalset elastsest materjalist kraed.

Krae liimitakse niiskustõkkemastiksiga trappi ümbritseva põranda külge ja fikseeritakse trapi kaelas kiilrõngaga. Parema seotuse/ühenduse saavutamiseks kaetakse põranda teistkordsel töötlemisel mastiksiga ka hüdroisolatsioonikrae.

Samuti võib kasutada moodust, kus mastiks armeeritakse klaasriidega trapi ümbruses ja selle kohal.

Pärast täielikku kuivamist lõigatakse hüdroisolatsioon trapi kaela kohalt lahti ja fikseeritakse kiilrõnga abil analoogselt eelmisega.

Pehmete põrandakatete puhul fikseeritakse põrandakattematerjal trapi kaelas kiilrõngaga ja kaanena kasutatakse roostevabast terasest või plastist ümarkaant.

Sagedane on olukord, kus põrandaplaat valatakse mitmekihilisena või põrandat rekonstrueeritakse põrandapinda tõstes.

Selline olukord ei tähenda sugugi seda, et põrandasisesed kanalisatsioonitorustikud ja trapid tuleks välja lõhkuda ning uude tasapinda tõsta. Piisab trapi pikendamisest/tõstmisest, kasutades tõsterõngast.

Nii trapi paigaldamisel kui ka pikendamisel on üldpõhimõte, et trapi ülaserv peab jääma aluspõrandaga tasa.

Tõsterõnga abil saab neelu vertikaalsust korrigeerida kuni 4 kraadi. Samuti on mõnede firmade pakutava tõsterõnga kõrgust võimalik muuta.

Tõsterõngast võib vajadusel lühemaks lõigata või pikendada, liites kaks tõsterõngast. Trapi ja tõsterõnga ning tõsterõngaste omavaheline ühendus on veetihe.

Trapi ülaosa on analoogne tõsterõnga ülaosaga, seetõttu lahendatakse niiskustõkke sidumise küsimus nii, nagu on käsitletud eelmises peatükis.

Trapi paigaldusel tuleb jälgida et kõik komponendid kuuluksid ühte tootesarja.

Erineva päritoluga komponendid ei sobi kokku ega taga soovitud tulemust.

Sageli kaasneb põrandatrapiga kanalisatsioonitorustikust leviv ebameeldiv lõhn, mis on tingitud enamikul juhtudel vesiluku kuivamisest. Probleem võib tekkida põrandaküttega ja ebaregulaarse kasutusega pesuruumides või saunades, kus vesi aurustub vesilukust ja avaneb tee haisu levikuks.

Ebameeldiva lõhna leviku vältimiseks on kasutusele võetud klapiga sulguv vesilukk, mis ei lase trapil kuivada ning sulgeb hermeetiliselt veeneelu.

Klapiga haisulukke (Vieser-Stop) on võimalik trappi paigaldada ka siis, kui see on juba põrandasse valatud. Seega jääb tarbijale võimalus hankida haisutõke alles probleemi tekkimisel. Eelduseks on vaid see, et põrandas on Uponori 140 mm kõrgusega trapp.

Klapiga haisuluku paigaldamine on kiire ja lihtne. Trapist eemaldatakse standardvesilukk ja asendatakse see uue haisulukuga. Madalamate trappide puhul ei ole võimalik klapiga vesilukku kasutada. Seega on soovitatav valida võimaluse korral trapp kõrgusega 140 mm.

Allikas: Uponor

Autor: Rein Pirnpuu