Uudised
Harry Tuul
22. august 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtjad usuvad 10% majanduskasvu

Rahandusministri Aivar Sõerdi sõnul tugineb kasv sisenõudlusel ja ekspordil. "Tarbimise jätkuv kasv toetub kindlustundele tuleviku ees," selgitas ta ja lisas, et selle taga on tööhõive ja palga kasv.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul on Eesti majandus väga heas seisus. "Lisaks õigetele otsustele seisab kasvava majanduse taga aga eelkõige Eesti inimeste töökus," ütles Ansip.

Töötuse alanemine 6,8 protsendile ja sellest omakorda tekkiv tööjõupuudus peaks lähiaastatel tõstma palka tootlikkusest enam, kuid esialgu Sõerd selles ohtu ei näe. "Tööjõukulude areng näitab, et konkurentsivõime ei ole vähenenud," rahustas ta. Sõerdi sõnul kasvab järgmisel aastal keskmine palk üle 10 000 krooni.

Samas on Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul majanduse konkurentsivõime seisukohalt oluline, et Eesti ettevõtted jätkaksid tootlikkuse suurendamist, hoides selle kooskõlas palga kasvuga.

Eesti Energia finantsdirektori Margus Kaasiku sõnul paistab kiire majanduskasv välja isegi elektrimüügist. "Majanduskasv avaldab otsest mõju elektritarbimisele, seetõttu on Eesti Energia viimase aja elektrimüügi kasv olnud kiirem kui keskmiselt," selgitas Kaasik. Tema sõnul on majanduskasv jätkusuutlik ka lähemas perspektiivis, kuna "vana" Euroopa Liit tõmbab uusi liikmeid järele, mis paratamatult kiirendab majanduskasvu.

Logistikafirma Smarten Logisticsi tegevjuht Neeme Jõgi ennustas ligi 10protsendilist majanduskasvu juba mõne aasta eest. Majanduskasv kajastub ka ettevõtte tegevuses, sest esmatarbekaupade tarbimine on suurenenud, mida Jõgi juhitav ettevõte käitleb.

Samas avaldavad Jõgi sõnul edasisele arengule olulist mõju pinged tööjõuturul. "Paljude teenuste osutajad ja toodete tootjad peavad midagi väga tõsist ette võtma, sest seal, kus on tööjõumahukas tegevus, ei ole võimalik enam jätkuva kulu kasvuga ära majandada," rääkis Jõgi. Ta nägi selles ka head, sest mõne tootmisharu väljaliikumisel tekib täiendavat vaba tööjõudu, mis pidurdab palkade edasist kasvutempot. "Palkade kasv jätkub, küll aga kasvutempo langeb," lisas ta.

"Tööjõukulude kasv ja tööjõupuudus pole kindlasti ehitusvaldkonnale tervikuna kasuks tulnud," tõdes ka Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink.

Bussifirma GoBus juhatuse esimees Aivo Pärn tõdes, et just tööjõukulude kasv on nende ettevõttes kõige aktuaalsem probleem. "Riigieelarve on ülejäägis miljarditega, aga bussijuht oma palka kätte ei saa. Bussijuht on väga mures ja ütleb, et on uus situatsioon ja tema selle raha eest enam tööd ei tee," ütles Pärn, kes näeb lahendust vaid läbirääkimistes.

Selle aasta eelarve ülejäägiks on uue prognoosi kohaselt oodata rekordilised 6,4 miljardit krooni, millest neljandik jagatakse lisaeelarvega laiali.

"Eesti riigieelarve positsioon on jätkuvalt väga tugev ja tugevneb edasi," ütles rahandusminister Aivar Sõerd. Tema sõnul koostatakse lähiajal ka umbes 1,6 miljardi suurune lisaeelarve, kuid sellegipoolest peaks aasta lõpuks eelarve ülejääk olema ligi 4 miljardit krooni.

"Meil ei ole selliseid artikleid eelarvesse sisse kirjutatud," kommenteeris Sõerd võimalikku katuseraha jagamist lisaeelarvest enne märtsikuiseid valimisi.

Ka peaminister Andrus Ansip pidas oluliseks mõõdukust. "Muidugi ei tohi ülikiires tempos kasvavatest riigituludest sattuda liigsesse eufooriasse. Eelarvepoliitika arukas suunamises vajame kainet mõistust nüüd rohkem kui kunagi varem," teatas ta.

Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul võiks nii tänavu kui ka järgmisel aastal riigieelarve ülejääk olla kaks protsenti SKPst ehk 4 miljardi krooni ringis.

Suurim lisatuluallikas on käibemaks, mida laekub esialgu prognoositust üle 3 miljardi krooni enam. "Kui maksuamet paneb Eestis igal nädalal arvevabrikuid kinni, siis pole ime, et maksutulud kogu aeg kasvavad," iseloomustas situatsiooni Sõerd.

Kokku peaks sel aastal riigieelarvesse laekuma 67,5 miljardit krooni ja järgmisel aastal juba 76,3 miljardit.

Rahandusminister Aivar Sõerd tõdes, et inflatsiooni alanemise ootused pole täitunud ja nüüd on prognoos pessimistlikum ehk 4,5% sel aastal.

"Inflatsioonikriteeriumi täitmine on märgatavalt halvenenud," tõdes Sõerd, kuid märkis, et eurole ülemineku edasilükkamine 2008. aastalt on ennatlik ja lubas jätkata arutelu kriteeriumide üle Euroopa Komisjoniga. "Samas Eesti inflatsioonitase on kooskõlas meie majanduse arenguga," märkis ta.

Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul on inflatsioonikriteeriumi praeguse tõlgenduse kohaselt euro kasutuselevõtuks vajaliku inflatsiooninõude täitmine 2007. a keskpaigaks raskendatud.