Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles, et Eesti keskmine palk peaks tõusma nelja aastaga 25 000 kroonini. See on väga hea idee.
25 000kroonine keskmine palk sunniks ettevõtteid panustama efektiivsusele. Kindlasti peaks seda tegema ka riik ja kohalikud omavalitsused. Ettevõtetele tähendaks selline Saudi Araabias nafta avastamisest tingitud rikkuse kiire kasvuga võrreldav sissetulekuplahvatus võimet tõsta hindu ja müüa rohkem siseturule. Negatiivne pool on see, et ka enda juhitud ettevõttes peaks palk vähemalt keskmisega sammu pidama - konkurents tööjõu pärast kipub tihenema, kuigi Lääne-Euroopast paremat elu otsima läinud võivad tagasi pöörduda Eestisse. Kui palgad tõuseksid selle tasemeni, oleks võimalik järsult vähendada sotsiaalmaksu ning eraisiku tulumaksu - koos tööjõu senisel määral maksustamisega on palgatõus problemaatiline.
25 000kroonise palgani jõudmine eeldaks 23-24protsendist aastast palgatõusu. 25 000 krooni võib muidugi tunduda hiiglasuur summa, kuid see on kõigest 1600 eurot, ELi mastaabis ei midagi erilist.
Mitmes riigis tegutsevad ettevõtted saaksid tööjõumahukamad tegevused jätta madalama tööjõukuludega riikide töötajatele. 'Kõrged' palgad võivad kasvatada Eesti atraktiivsust tööjõu välismaalt siia meelitamisel. Ettevõtted võivad hakata kinnistama töötajaid, pakkudes neile väikesi osalusi ettevõttes või aktsiaoptsioone.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ma ei imestaks, kui näeksime enam kui kümneprotsendist inflatsiooninumbrit. Euro tuleku võiks siis kindlasti ära unustada. Kuna raha ei tule meile juba mõnda aega turuhinnaga, kus arvestatakse ka riski, vaid nelja Skandinaavia panga sisemisest hinnapoliitikast lähtudes, siis sõltub edaspidine kiire kasvu (ja ka kiire palgatõusu) võimalikkus sellest, kas Stockholmis ja Helsingis keeratakse rahakraane siiapoole avaramalt lahti. Kui seda ideed peetakse hullumeelseks, siis ilmselt tõmmatakse lihtsalt rahakraane koomale - otsustamine ei käi enam Tallinnas.
Kinnisvarahinnad tõusevad kiire palgatõusu juures ilmselt New Yorgi tasemele, kui laenuintress palju ei tõuse. Palkade poolest oleme me jätkuvalt Euroopa kehvikud, kuid ega meil ei käi ka praegu üle jõu maksta korterite-elamute meeletuid hindu võrrelduna sissetulekuga. Kui jätta kõrvale uued majad-korterid, siis käib üha vananeva kinnisvaraga (millega kaasnevad kasvavad ülalpidamiskulud) suurema lolli otsimise mäng - kes on valmis kinnisvara üha kallimalt ostma.
Ma kahtlen tõsiselt, kas investorid kiidaksid heaks kõrge inflatsiooniga kasvu, millega võib kaasneda mõne šoki tagajärjel hoopis ettevõtete kasumlikkuse langus, võlakoormuse kasv ning eurole ülemineku edasilükkamise väga kaugele tuleviku.
Meil pole naftat, mida saudide kombel müüa. Seetõttu ilma efektiivsuse kasvuta jõuaks me väga lihtsa tulemuseni – langeks rohkem võlgadesse.