Teeme parem väärtuslikumat tööd

Eelmisel nädalal toimunud konverentsil Äriplaan 2007 teatas peaminister Andrus Ansip, et Eesti majanduse üks suurematest probleemidest on tööjõu madal tootlikkus. Samal teemal peatusid vähem või rohkem põgusalt ka teised konverentsil esinejad.

Teisi sõnu öeldi inimestele, et nende töö on väheefektiivne. Lihtsustatult tähendab see, et töötajad ei oska oma tööd hästi või nad pingutavad vähe.

Ma ei saa kuidagi nõus olla kõlama jäänud rõhuasetusega, justkui teeksid eestlased vähe tööd. Lisaks tehtud töö hulgale sõltub loodud väärtus ühiku hinnast ja tehtud töö iseloomust.

Ehk kui Äripäev tõstab ühel heal hetkel reklaami hinda näiteks 10 protsenti, siis selsamal päeval tõuseb ka Äripäeva töötajate tootlikkus. Tööd rohkem ei tehta, kuid loodud väärtus on hinnatõusu võrra suurem. Või kui võrrelda omavahel arhitekti ja ehitaja töö tulemust, siis väärtuse mõõdupuu kaldub selgelt arhitekti kasuks.

Kuigi hotelliärimees Hannu Eloranta väitis kõnealusel konverentsil, et ajaga, mil toateenija Eestis koristab kaks tuba, koristab tema kolleeg Soomes kuus tuba, ei usu ma, et Eestis on väga palju võimalusi tõsta tootlikkust inimesi kiiremini tööle pannes.

Meil on tegelikult kaks teed: väärtustada tehtud tööd kõrgemalt (tõsta hindasid) ja teha õigemat (loe: suuremat väärtust loovat) tööd.

Ametlik statistika ütleb, et Eesti sisemajanduse kogutoodang inimese kohta on 2005. aasta lõpu seisuga 3,8 korda madalam kui soomlastel.

CIA kodulehel olev "The world factbook" pakub välja ka riikide sisemajanduse kogutoodangud siseriiklikku hinnataset arvestades. Sel moel mõõtes jäime eelmise aasta lõpus soomlastest maha vaid 1,9 korda - SKP inimese kohta on Soomes 30 900 dollarit (376 980 krooni) ja Eestis 16 700 dollarit (203 740 krooni).