Hea poliitik, ära karda võõraid

Nüüd on hakanud nende samade ettevõtjate konkurentsivõimet pärssima kiiresti kasvavad tööjõukulud. Ühe lahendusena on ettevõtjad jalatsitootja Samel näitel leidnud sobivad töökäed nn kolmandatest riikidest ehk väljastpoolt Euroopa Liitu. Poliitikud ja ametnikud aga ütlevad, et sealsete inimeste Eestisse toomine ei ole meie riigi huvides.

Sellise põhjendusega ei saa nõustuda. Samel pole ainus näide, kes on töötajate otsimisel põrganud bürokraatiaseina vastu. Ka näiteks Eesti tehnoloogiaarengu lipulaevaks peetav Skype vaevleb sarnaste probleemide käes.

Öeldakse, et meil pole vaja tuua siia odavat tööjõudu, sest nendest võib tulevikus saada tõsine probleem. Väidetakse, et nõukogude okupatsioonist tingituna on Eestis niigi võõramaalaste osa elanikkonnas ohtlikult suur ja seetõttu tuleb olla võõrtööjõu küsimustes konservatiivne. Või siis öeldakse ettevõtjatele, et nad mingu ja hankigu tööjõudu uutest liikmesriikidest Bulgaariast ja Rumeeniast, kus on palgatase samuti madal.

Need vastuargumendid ei ole veenvad. Kui Bulgaariast või Rumeeniast oleks võimalik meie tootmisfirmadel sobilikku tööjõudu leida, siis küll nad seal juba töötajaid värbaksid. Riik ei tohi asuda ettevõtete personalijuhiks.

Mis aga puudutab väiteid, et võõrtööjõud võib tulevikus muutuda meie ühiskonnale tõsiseks riskiks, siis seda saaks vältida, kui riik ja ametnikud taganeksid senistelt jäikadelt positsioonidelt.

Riik saab määrata kindlaks aja, kui kaua võõramaalased tohivad siin tööd teha. Riik saab töö- ja elamislubasid väljastades tagada, et nendele inimestele ei järgne siia nende pered.

Skype Eesti juht Sten Tamkivi tegi möödunud aastal Äripäevas ettepaneku kehtestada tööturisti viisa. Hea lihtne idee, aga kuna meid valitsevad pimedad ja kurdid, siis jäävadki taolised ettepanekud kahjuks ainult ideedeks.

Autor: ÄP