Teadus siirdub firmadesse

TTÜ tehnoloogia- ja innovatsioonikeskuse tehnoloogiasiirde peaspetsialist Mart Enn Koppel märgib, et koostöö ettevõtte ja mõne teadlase või teadlaste grupi vahel toimub tavaliselt instituudi kaudu, kes antud valdkonnaga tegeleb.

"Alates meie uue veebikeskkonna käivitamisest tuleb meile päevas firmadest keskeltläbi paar päringut. Koostööd võime teha nii teenuseid müües kui ka intellektuaalset omandit kasutada andes, mis iseenesest on põnevam," kirjeldab Koppel. "Sel juhul ei müü teadlane pelgalt oma tööaega, vaid annab firma käsutusse uue tehnoloogia, mille rakendamine ettevõttele tulu toob. Siis ei ole ettevõtjad ka kitsid seda tulu ülikooliga jagama."

Kuigi iga hind on läbirääkimiste küsimus, on litsentsilepingute üldine reegel, et kui leiutise rakendamisest saadakse täiendavat tulu, jääb lõviosa sellest firmale, mingi kokkulepitud osa aga loovutab ettevõte ülikoolile. Nii teenitud raha jagab ülikool tehnoloogia autoritele.

TTÜ mehaanikateaduskonna materjalitehnika instituudi assistent Priidu Peetsalu nimetab ülikooli heaks koostööpartneriks Normat, kellega on tehtud koostööd aastaid.

Tema sõnul pole enamik töödest sügavuti minevad uurimused, vaid ühe konkreetse probleemi lahendamine. Näiteks juhtum, mil materjal polnud stantsitav. Ülikooli toodi tükk terast, analüüsiti selle struktuuri, mehaanilisi omadusi, keemilist koostist ning tehti järeldused. Teine valdkond, kus ülikooliga koostööd tehakse, on karastusprotsessid.

ASi Norma komponentide divisjoni juhataja Margus Lehesalu ei varja, et kui firmas on probleeme, pöördutakse TTÜ poole, kus siis leitakse vastavad spetsialistid ettevõtte murega tegelema.

Harju Elekter teeb koostööd põhiliselt TTÜ energeetika- ja mehaanikateaduskonnaga.

Ühiseid projekte on olnud elektriajamite arenduses ja automaatika väljatöötamisel. Praegu on töös energiasäästuprojektid.