Valimisteni 1350 päeva

Nii, kallid rahvaasemikud, eks ole jaanipäev kenasti mööda saadetud (loe: valijatega kohtutud) ning ongi aeg jälle kulude hüvitamisele asuda. Kahjuks ei saa ma teid siinkohal veel aidata - teie toetusfondi on kogunenud vaid 30 krooni ja 13 senti. Ei tea, kas teid ei armastata äkki? Miks küll?

Käisin ükspäev poes, tagasiteel (kolmekildine sirge, seejärel 90kraadine paremkurv) mõtlesin jälle teie peale (ei möödu päevagi, mil ma teie peale ei mõtleks), kallid riigikogujad. Ütlen ausalt - süda läks pahaks. Kuidas on võimalik, et reaalsustaju kaob? Ja kõigest kahe kuuga!? Tervelt 41 riigikogulasele on see esimene kord Toompeale valituks saada, valimised toimusid 4. märtsil, uus riigikogu andis ametivande kuu aega hiljem ning riigikogu liikme staatuse seaduse muutmine algatati 28. mail…

Et tervelt 41 on uued, näitab, et valijale riigikogu eelmine koosseis eriti ei meeldinud. Millest järeldasite, et valija eelkõige teie sissetulekute suurendamist silmas pidas?

Tegelikult, nimetagem asju õigete nimedega - riigikogu liikme koht on kallimaks läinud, kuid te tahate meid meie endi raha eest ära osta. Miks see kohtumine valijaga muud ikka on, kui temalt järgmisteks valimisteks hääl kätte saada…

Ükspäev kirjutas sõber Jaano-Martin Ots:

Tere Villy, kuidas puudust kannatavatele poliitikutele raha kogumine edeneb? Palju koos on ja oled neile üle ka andnud juba?

Mõtlesin, et ma nüüd jälle suur ja rikas ettevõtja (klikivabrik.ee), võiks igale riigikogulasele paar kroonikest anda, las ostavad kohukest. Ojulandi vingumine, kuidas ta suvel ka puhata ei saa, võttis küll täiesti nõutuks. Ma kohe mõtlesin, et annaks talle kohukese ja paki Tere-piima, las võtab vaene inimene ühe puhkepäeva ja magab ennast vähemalt välja.

Anna kontonumber, ma kannaks kohe 101 kr, las igaüks ostab midagi meelepärast.