Tiit Reinart • 15. november 2007 kell 22:00

Jalgpall talveks saali

Eesti saalijalgpalli liiga teise hooaja mängude meeskonnad on debüüthooajaga võrreldes jagatud erinevatesse liigadesse.

Eelmisel aastal pandi kõik 23 osavõtjat omavahel heitlema ning esimeseks Eesti meistriks krooniti märtsikuus FC Anži. Kaheksa parimat lubati selleks hooajaks meistriliigasse ning ülejäänud meeskonnad jagati kahte esiliiga piirkonda.

Üks eelmisel aastal veerandfinaali jõudnud meeskond, Põltsamaa JK Sport, on osalemisest loobunud ning nende koha sai endale mullu alagrupiturniiril väljalangenuist enim punkte teeninud Tondi JK.

Avahooajaga võrreldes on osavõtvaid meeskondi ühe võrra vähemaks jäänud ja võistkondade nappuse tõttu jagati 14 esiliiga tiimi suurte piirkondade peale.

Meistriliiga meeskonnad peavad novembrist veebruarini kestva hooaja jooksul 14 mängu, esiliiga võistkonnad 12. Hooaja lõppedes selgitavad esiliiga piirkondade võitjad omavahel välja otse kõrgliigasse pääseja ning kaotaja peab pidama meistriliiga eelviimase meeskonnaga üleminekumänge.

2007/2008. aasta saalijalgpalli meistrivõistlustel osalejate seast valib Eesti koondise brasiillasest peatreener Fredo Getulio Aurelio välja need, kes esindavad oma riiki 2008. aasta MMi valikturniiril.

Ajavahemikus 23. veebruar kuni 2. märts 2008 toimuval MMi valikturniiril on Eesti saalijalgpallurite vastasteks Hollandi, Bosnia ja Hertsegoviina ning Leedu koondised.

Alagrupist pääseb edasi vaid võitja.

Tegemist on Eesti saalijalgpallikoondise esimese rahvusvahelise võistlusega. MMi finaalturniir toimub 2008. aasta sügisel Brasiilias.

Lõbus ja vaatemänguline, kiire saalijalgpall leiutati 1930. aastal Uruguays.

Esimese tiitlivõistluse, Lõuna-Ameerika karika võitis 1965. aastal Paraguay. 1982. aastal tulid esimesteks maailmameistriteks brasiillased.

Korraga on platsil viis mängijat ja mäng on tavajalgpallist lühem.

Mängitakse spetsiaalse futsalipalliga, mis on väiksem kui tavajalgpall ja põrkab vähem. Futsalis ei ole suluseise ja vahetused toimuvad jooksvalt nagu jäähokis.

Futsalis loetakse poolaja jooksul tehtud vigu (nagu korvpallis) ja alates kuuendast veast saab vastasvõistkond õiguse vabalöögiks. Vea teinud võistkond ei tohi siis enam teha müüri, varasemate vigade korral peab aga meeskond olema pallist viie meetri kaugusel. Audi-, karistus-, vaba- ja lahtilöögid tuleb sooritada nelja sekundi jooksul. Juhul kui viivitatakse, saavad palli vastased. Võrreldes tavajalgpalliga on mängijate kehaline kontakt harvem. Päris jõhkrat sissesõitmist minu silmad selles kohtumises ei märganud. Samas pole mõtet ka simuleerida - mis sa seal puupõrandal ikka kukerpallitad ja oigad. Reeglid välja töötanud lõunamaa inimesed on oma tavajalgpalli käitumist arvestades teinud endale küll karuteene...

Naudime siis talvel ka vutti. Oma Eesti saalivutti ehk futsalit, millega meie mehed MMile lähevad.

Hetkel kuum