Uudistekauplejad pidid pettuma

Uudistekauplejad, kes lootsid Baltika novembrikuu müügitulemustest ja EMT hinnapoliitika muutusest kõvasti teenida, pidid ilmselt pettuma.

Uudistekauplejateks nimetatakse investoreid (õigemini kauplejaid ja spekulante), kelle tehingute aluseks on ettevõttega seotud uudised, st investor eeldab, et mingi konkreetne uudis mõjub aktsiale positiivselt või negatiivselt.

Paaril viimasel päeval on potentsiaalseid uudiseid, mida esmapilgul oleks võinud tulu teenimiseks ära kasutada, päris mitu. Baltika teisipäeval avaldatud novembrikuu müügitulemused olid paljudele ilmseks pettumuseks ning eeldada oleks võinud aktsia hinna märkimisväärset langust. Paraku püsis aktsia hind mõlemal päeval naelutatuna 54,76 kroonil (3,5 eurol).

Veel suuremat mõju aktsia hinnale oleks võinud oodata EMT reedel välja kuulutatud ning eile loobutud uuest hinnapoliitikast, mis oleks tõstnud mobiiltelefonide turuliidri käivet hinnanguliselt 15 protsenti. Aktsia hind tõusis kolmapäeval üle 2 protsendi, paraku jäi tõusule panustajate õnn üürikeseks. Eile langes aktsia hind 0,68 protsenti, 114,22 kroonile.

Ma ei tea, palju Eestis uudistekauplejaid on, aga erinevate investeerimisfoorumite sõnavõtte vaadates tundub, et nii Baltika aktsia languse kui ka Eesti Telekomi aktsia tõusule mängijad (või vähemalt sellele mõtlejad) olid täiesti olemas. Paraku tuleb Tallinna börsi puhul taas tõdeda, et uudiste peale investeerimisotsuste tegemine on üsna riskantne. Nii mõnelegi olulisele uudisele jätab turg reageerimata, teisele, vähem olulisele, võidakse reageerida üle. Põhjuseks on meie aktsiaturu ebalikviidsus.