Ülikasumite aeg saab kvoodimüügis otsa

Aastast 2013 peab Eesti Energia tõenäoliselt juba kogu heitmekvoodi turult ostma. Tööstusettevõtetele võib aga riik ka edaspidi kvooti tasuta jagada, kui tegemist on rahvusvahelisel turul tegutseva firmaga, mis muidu satuks konkurentsis kehvemasse seisu, rääkis Kisel. "Need otsused tehakse edaspidi."

Eesti suurematel kvooditarbijatel nagu Eesti Energia ja Kunda Nordic Tsement tuleb aga tänavugi nappivat kvooti juurde osta. Esimesel etapil (2005-2007) liiga lahkelt jagatud kvoodiga näpud kõrvetanud komisjon piiras sellest aastast liikmesriikidele eraldatud heitmekoguseid järsult. Eesti sai vaid poole soovitud kogusest ehk loa emiteerida aastas 12,7 mln tonni CO2.

"Elektri tootjahinnale võib heitmekvootide ost juba tänavu 5 senti otsa panna," arvas Kisel. "Vaevalt, et midagi müügiks üle jääb," lisas ta.

Euroopa Komisjoni eelnõu jagab ühtlasi ära, kui suur peab olema ühe või teise liikmesriigi panus ELi ühiste eesmärkide täitmisel, milles ELi valitsusjuhid läinud kevadel kokku leppisid.

Kiseli sõnul jääb heitmete vähendamise kohustus suures osas nn vanade liikmesriikide kanda - uutele tehakse hinnaalandust, kuna nende riikide majandustel on vaja alles ELi arenenud riikidele järele jõuda. Nõukogudeaegse tööstuse kokkuvarisemise järel vähenesid Eesti heitmed 55%. Sellest johtub, et aastaks 2020 võivad Eesti heitmed 2005. aasta tasemest isegi veel 20% kasvada ja Euroopa Liidu normid oleksid täidetud, ütles Kisel.

Kartes tööstusele kliimanõuetest liigset lisakoormat, püüavad ELi liikmesriigid veel viimase hetke lobitööga oma osa väiksemaks kaubelda.

Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy läkitas Euroopa Komisjoni presidendile Jose Manuel Barrosole kirja, milles kaebab, et mõned ettepanekud dokumendis "pole ei efektiivsed, ausad ega majanduslikult mõeldavad", seades ohtu Euroopa tööstuse konkurentsivõime. Kaevanud on ka Saksamaa, Hispaania, Soome jt.

Barroso andis aga mõista, et komisjon on omas kindel. "Ärge lootke, et me Euroopa huvide kaitsmisel mööndusi teeme," ütles Barroso kolmapäeval Euroopa Parlamendi liikmetele. "Nende eesmärkide täitmisest sõltub nii meie rahvusvaheline maine kui ka reputatsioon Euroopa Liidu kodanike ees," ütles ta.

Eestis peaks taastuvenergia osa kasvama komisjoni kava järgi praeguselt 18 protsendilt umbes 26 protsendile, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel. Täpne number selgub tuleval nädalal. Võrdluseks: Soomes, kus taastuvenergia osa on praegu 28,5 protsenti, kasvab nõue Kauppalehti andmeil 38 protsendile.

Eestis annab lõviosa taastuvenergiast puit. "Mismoodi uus eesmärk mõjub puidutööstusele, sõltub sellest, missugune on riiklik toetus taastuvenergiale. Kui see on ebamõistlik, hakkab see tõmbama ära üht osa tööstuse toorainest, millest tehakse väärtuslikke produkte. Hakkame äkki põletama materjali, mis võiks olla töödeldud," hoiatas Stora Enso puiduvarumisüksuse Wood Supply Baltic juht Rait Hiiepuu. Ressurssi Eestil muidu oleks.