Tiit Reinart • 29. jaanuar 2008 kell 22:00

39 päeva broileri elust ehk Teekond munast ahjukanani

Talleggis pole küsimuse - kumb oli enne, muna või kana - tõstatamisel mõtet, sest A ja O on seal hoopis hügieen ja steriilsus.

Igas tootmishoones tuleb külalistel selga ajada ühekordne kombinesoon, müts ja kilesaapad, viimastele vajadusel haiglatest tuntud sinised sussid otsa. Lahkumisel tuleb kogu see garderoob minema visata. Isegi kahju natuke, ent järgmine külaline neid enam selga panna ei tohi, aga reeglid on karmid.

Kätepesu tundub lõppematuna, pluss desinfitseerimine igasse ruumi sisenemisel ja sealt väljumisel. Ei pääse mööda ka igal uksel pikutavatest desomattidest ja -vannidest, ehkki võhikule võiks ju kilesaabastesse kängitsetud jalavarjud piisavalt ohutud tunduda. Aga tutkit! Haudejaamas on desomatile koguni pink risti ette pandud, et kellelegi ei tuleks pähe matist üle hüpata.

Haudejaamas laotakse kastides sisse tulnud munad nn haudetrollide peale. Nõnda liiguvadki munad kappi hauduma.

Millegipärast on haudekapi näidikul temperatuurid Fahrenheiti järgi. Jaama juhataja Sulev Kasemetsa sõnul ongi see kõigis haudejaamades nii. Haudekapis veedavad munad 18 päeva.

Järgmine etapp on koorumiskapp - kui Kasemetsa selle ukse lahti teeb, saab ruum siutsumist täis. Siin näevad esimest ilmavalgust veel veidi niisked, äsja kaitsva munakesta hüljanud tibukesed.

Kasemetsa sõnul läheb haudejaamast päevas välja keskmiselt 20 000 tibu lindla kohta, mõnel päeval saadetakse ka mitu lindlatäit.

Laabi lindla uksel avanev pilt - 23 000 kuldkollast, lakkamatult ringi sebivat tibu - võtab nii tummaks kui ka kilkama.

Tegelikult kohtume higistamapanevalt soojas 32kraadise õhutemperatuuriga ruumis juba vanade tuttavatega ehk eelmisel päeval nähtud äsjakoorunud sulepallikestega, kes nüüd on saanud uue kodu. Vaid päevavanused, ent oskuslikud - sööginõu ja jooginipli ülesleidmine raskusi ei tekita. Lindla jääb kanahakatistele koduks 39 päevaks. Selle ajaga saab keskmiselt 40grammisest tibust 2200grammine broiler, kes on valmis astuma järgmisse etappi teel munast ahjukanaks.

Kuigi tibudel on lindlas ruumi veel astuda (ehkki olla tuleb ettevaatlik, et mõnda tibukiirusel uudishimulikku ringijooksjat mitte vigastada), kinnitab farmijuhataja Juta Reis, et kuu aja pärast on lindla kui üks valge vaip. Söötmine, jootmine, valguse ja mikrokliima reguleerimine, tibude kaalumine on lindlas automaatne, arvuti juhtida. Seega on vaja vaid ühte talitajat viie lindla peale (Laabil on 14 lindlat).

Üle 20 000pealine linnuseltskond sööb Reisi sõnul 39 päeva jooksul ära 75 tonni linnusööta ja 14-15 tonni nisu.

Kui linnud on n-ö valmis kasvanud, rändavad nad tapamajja, lindlas aga järgneb kolmenädalane desinfitseerimise periood. Et uued vastkoorunud tibud ideaalsetesse tingimustesse saaksid.

Tabasalus Talleggi tapamajas me päris tapatööd ei näegi. Ega kipu ka vaatama. Piisab tapamaja juhataja Andrus Vesiko kinnitusest, et keegi kirvega kanadel päid maha ei raiu. Tapatöö on jäetud nimelt masinate hooleks.

Küll aga näeme kanakehade jahutamist-töötlemist-tükeldamist. Teiste hulgas ka üht huvitavat liini, mis ühest otsast sisse sõitva kanakeha osakaupa ära tükeldab ja sorteerib, nii et liini lõppu vaid kaks koiba jõuavad.

Keskeltläbi käib Andrus Vesiko juhatuse all töötavast tsehhist päevas läbi 30 000 broilerit.

Tabasalus valmib tooraine lihatööstuse jaoks, samuti pakendatakse ja etiketistatakse müügivalmis jahutatud terveid broilereid, kanatiibu, koibasid ja muid rümbaosasid.

Olgugi, et suur osa tootmisest on automatiseeritud, on terves osakonnas ometi rakkes sadakond töötajat.

Marinaaditsehhis Lool hakkab Pavlovi refleks tööle, sest vürtside lõhnad teevad oma töö.

Marinaadis tooted on kõik liinitöö. Masin sortsutab igasse tootega karpi paraja koguse marinaadi ja koivad-tiivad sõidavad linti mööda pakkimismasinasse. Termokahanev kile peale, kaup vaakumisse ja etikettimisele.

Päevas suudetakse tehnoloog Urmas Sinimeri sõnul teha kuni 10 000 karpi kanatooteid. Ka ahjukanu. Viimaste pakendamiseks kasutatakse küpsetuskilet, millega võib kana otse ahju panna. Tsehhis tehakse ka suurpoodide grillilettide jaoks pindmiselt maitsestatud kanatooteid.

Järgmises ruumis käib lihalõikus ja tooraine soolamine. Saab näha tõsist nugade välkumist - kümmekond või rohkemgi naist lõiguvad viimase peal vahedate väitsadega välgukiirusel kanarümpade küljest nn eritükke. Päris ohtlik töö, sestap on naistel ka ühes käes metallvõrguga kinnas, vältimaks enda haavamist. Tegu on tootmise selle osaga, kus kõige rohkem käsitsitööd.

Talleggil on Harjumaal kaks tootmisüksust - Lool ja Tabasalus, kanalad on põhiliselt Tallinna lähedal. Osa tooteid, nagu leivakatted, singid, pihvid, tehakse Rakvere Lihakombinaadis.

Kana pole hooajakaup, ehkki on perioode, kus ka linnuliha müüginumbrid tõusevad. Nii löödi ka läinud aasta lõpus rekordeid - Tallegg müüs 126 tonni ahjukanatooteid, millest 26 tonni moodustas uudistoode - täidetud ahjukana õunte ja ploomidega ning 28 tonni klassikaline ahjukana.

"Üldiselt müüb kana igal aastal aina rohkem," kinnitab Talleggi tootejuht Krista Kalbin. Üks, mis tõenäoliselt kaasa aitab, on tervislikkus, inimesed jälgivad järjest rohkem, mida nad söövad. Süüakse teadlikumalt. Ja kana on ikkagi kõige väherasvasem lihatoode."

Hinnad on viimasel ajal pea kõigil toiduainetel tõusnud.

"Meil on kõige suurem hinnatõusu põhjustaja teravilja hind, mis moodustab 60-65% kanaliha hinnast," nendib Kalbin. "Aga jõudsalt tõusevad ka tööjõu ja kütuse hinnad, nii et linnuliha tootmine pole just odav tegevus."

Talleggis läbitakse kogu kanakasvatuse tsükkel nullist alates. Haudejaamas hautakse munad, millest kasvatatakse lihakanad. See on seotud suuremate investeeringutega ja riskidega, kui osta liha sisse.

"Meil on konkurent Rannamõisa, kes võttis meie farmi nime oma toodetele. Nemad ostavad liha Leedust ja Lätist ning müüvad seda eestipäraseks muudetud kaubamärgi all," selgitab Kalbin. "Eks nad leidsid hea ja müüva seose, kuna Rannamõisa on väga pikka aega olnud seotud kanatootmisega ja seal on ka Talleggi farm."

Liha toorainena sisse osta on lihtsam - tegemata jääb osa tootearendus- ja turunduskulusid. Talleggi toodete kvaliteedikontrolli teostab ettevõtte labor, kus analüüse tehakse tibu koorumisest toodangu valmimiseni. Newcastle'i tõve rünnakust on firma toibunud.

"Veebruariks taastub meil munatootmise maht 50%. Kanalad läbisid täispuhastuse. Nüüd on kanad taas meie kanalates ja munevad tublisti. Usume, et suveks on munatootmine 100% taastunud," on Krista Kalbin optimistlik.

Hetkel kuum