CERN: kuuldused maailmalõpust on tugevasti liialdatud

OMX Baltic−0,17%320,7
OMX Riga1,7%1 003,9
OMX Tallinn−0,19%2 260,11
OMX Vilnius−0,2%1 499,14
S&P 5000,6%7 722,6
DOW 300,03%52 377,57
Nasdaq 1,18%26 477,81
FTSE 100−0,28%10 656,72
Nikkei 2251,08%63 954,19
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%89,57

OMX Baltic−0,17%320,7
OMX Riga1,7%1 003,9
OMX Tallinn−0,19%2 260,11
OMX Vilnius−0,2%1 499,14
S&P 5000,6%7 722,6
DOW 300,03%52 377,57
Nasdaq 1,18%26 477,81
FTSE 100−0,28%10 656,72
Nikkei 2251,08%63 954,19
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%89,57

Euroopa tuumauuringute keskuses (CERN) valminud ettekanne kinnitab uuesti, et suur hadronite kiirendi (LHC) - suurim eksperiment osakestefüüsikas - ei kujuta endast ohtu inimkonnale.

Kaarel Piipfyysika.ee

Ettekanne lükkab ümber avalikkuse hirmud, et kiirendi tekitab musti auke või veidraid osakesi, mis võiksid Maa hävitada, kirjutas fyysika.ee.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, suunatakse esimesed prootonikiired kiirendisse augustis. Need kiired põrkuvad energiaga ligi 14TeV, mille tagajärjel tekib terve hord osakesi ja võimalik et isegi ülimalt oodatud osake Higgsi boson.

Keset uute avastuste ärevust on aga tekkinud arvamus, et osakeste kokkupõrked võivad tekitada midagi palju halvaendelisemat. Hiljuti alustasid tuumafüüsikud Walter Wagner ja Luis Sancho Hawaiil kohtuasja, mille eesmärk on takistada LHC käivitamist.

CERNi ohutusega tegelev töögrupp jõudis 2003. aastal järeldusele, et pole mõistlikku põhjust karta mustade aukude või kummaliste osakeste teket. Uus raport, mille koostamisel osalesid näiteks CERNi teadlased John Ellis, Gian Giudice, Michelangelo Mangano, Igor Tkachev ja Urs Wiedemann, jõudis täpselt samale ning veel kindlamale järeldusele.

CERNi juht Robert Aymar ütles, et raporti kohaselt on laborid kindlustanud täiesti piisavalt ohutuse uue põneva seadme kasutamisel.

Ohtu pole

Aruanne tõi välja, et kosmilised kiired põrkuvad Maa ja teiste astronoomiliste objektidega palju suuremate energiate juures kui LHCs, kuid mustade aukude ja kummaliste osakeste tekkimist pole täheldatud.

"Meie hinnangul toimub universumis igas sekundis 10 astmes 13 korda rohkem kokkupõrkeid kui LHC-s saab kokku toimuma, ning alates Universumi sünnist on seda juba 10 astmes 31 korda juhtunud," on raportis kirjas.

Mustade aukude suhtes jõutakse järeldusele, et kui need võivad elementaarosakeste kokkupõrkel tekkida, siis peavad nad ka elementaarosakesteks lagunema. Isegi kui nad koheselt ei lagune, ei suuda nad ikkagi piisavalt ainet neelata, et Maale ohtlikuks saada.

Kummaliste osakeste (ing.k.: strangelets) suhtes jõutakse järeldusele, et isegi kui nad eksisteerivad, on nende tekkimise tõenäosus suurem relativistlikus raskete ioonide kiirendis(RHIC) mis pandi USAs tööle juba 2000. aastal.

CERN: kuuldused maailmalõpust on tugevasti liialdatud

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised