- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti pangad said II kvartalis 1,9 miljardit kahjumit
Eestis tegutsevad pangad teenisid teises
kvartalis 1,9 miljardit krooni kahjumit, teatas Eesti Pank.
Suurenenud on välispankade filiaalide kahjumlikkus – filiaalide kahjum moodustas selle aasta teises kvartalis 30% pangandussektori kogukahjumist, märkis keskpank.
Pankade tulemustele avaldasid enim mõju laenude allahindlused, mis ulatusid ligi 2,3 miljardini. Tänavu esimese poolaastaga tehtud laenude allahindlused moodustavad 1,6% pankade laenuportfellist. Eesti Panga kevadise majandusprognoosi põhistsenaariumi põhjal võib laenukahjum kerkida sel aastal 4%ni laenuportfellist. Lisaks suurenenud laenukahjumitele mõjutas pankade kasumlikkust negatiivselt eelmise kvartaliga võrreldes ligi 25% võrra väiksemad netointressitulud.
Pangandussektori kapitaliseeritus püsib kõrge. Pankade suurenenud kahjumi tõttu alanes kapitali adekvaatsuse koondnäitaja juunis 0,5 protsendipunkti võrra 21,8%ni, mis ületab piisava varuga kümneprotsendilist miinimumnõuet.
Viivislaenud kasvasid juunis aeglasemas tempos, teatas Eesti Pank. Viimastel kuudel on vähenenud lühema makseviivitusega laenude maht. Viivislaenude mahu kasv jätkus juunis eelmise kuuga sarnases aeglasemas tempos. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis kasvas 5,8 protsendini, mais oli sama näitaja 5,5%.
"Lühema makseviivitusega laenude maht on viimastel kuudel seevastu vähenenud. Majandusarengu praeguste väljavaadete kohaselt võib siiski eeldada, et probleemlaenude hulk tänavu suureneb ning võib ulatuda Eesti Panga poolt kevadel prognoositud üheksa protsendini pankade laenuportfellist," teatas keskpanga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask.
Laenukvaliteet on keskmisest halvem ehitussektoris tegutsevatel ettevõtetel, kus laenude tasumisega on raskusi ligikaudu viiendiku ulatuses laenuportfellist. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud eluasemelaenude maht jääb alla 4% eluasemelaenude kogumahust.
Eesti Panga teatel vähenes eraisikutele ja ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingute portfelli kogumaht juunis 1,7 miljardi krooni võrra ehk 0,6 protsenti. Laenu- ja liisinguportfelli maht oli juuni lõpu seisuga 261 miljardit, mis on aastatagusest ligi 2% väiksem.
Laenumahu vähenemise tänavu on põhjustanud eelkõige ettevõtete ootuspäraselt kahanenud laenunõudlus. Selle aasta esimese kuue kuuga on keskmisest rohkem vähenenud äriteenindus- ja kaubandusettevõtetele antud laenude maht, vastavalt kümme ja kaheksa protsenti.
EURIBORi alanemise mõju pankade väljastatud laenude intressimääradele on viimastel kuudel vähenenud. Eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad on pisut alanenud, olles juunis väljastatud laenude puhul vastavalt 3,8% ja 4,3%.
Eraisikute ja ettevõtete hoiuste maht vähenes juunis ligikaudu 800 miljoni krooni võrra ehk 0,7%. Osaliselt sesoonsete tegurite tõttu üle 500 miljoni ulatunud erahoiuste mahu kasv ei suutnud tasakaalustada ettevõtete hoiuste mahu vähenemist 1,3 miljardi võrra. Poole aasta kokkuvõttes on hoiuste maht püsinud eelmise aasta lõpu tasemel.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele