Eesti pangad said II kvartalis 1,9 miljardit kahjumit

OMX Baltic−0,37%317,41
OMX Riga−0,25%990,82
OMX Tallinn−0,14%2 254,86
OMX Vilnius−0,27%1 490,18
S&P 500−1,82%7 580,07
DOW 30−1,09%51 770,31
Nasdaq −2,86%25 437
FTSE 1000,07%10 729,78
Nikkei 225−2,12%63 290,11
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%90,18

OMX Baltic−0,37%317,41
OMX Riga−0,25%990,82
OMX Tallinn−0,14%2 254,86
OMX Vilnius−0,27%1 490,18
S&P 500−1,82%7 580,07
DOW 30−1,09%51 770,31
Nasdaq −2,86%25 437
FTSE 1000,07%10 729,78
Nikkei 225−2,12%63 290,11
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%90,18

Eestis tegutsevad pangad teenisid teises kvartalis 1,9 miljardit krooni kahjumit, teatas Eesti Pank.

Suurenenud on välispankade filiaalide kahjumlikkus – filiaalide kahjum moodustas selle aasta teises kvartalis 30% pangandussektori kogukahjumist, märkis keskpank.

Pankade tulemustele avaldasid enim mõju laenude allahindlused, mis ulatusid ligi 2,3 miljardini. Tänavu esimese poolaastaga tehtud laenude allahindlused moodustavad 1,6% pankade laenuportfellist. Eesti Panga kevadise majandusprognoosi põhistsenaariumi põhjal võib laenukahjum kerkida sel aastal 4%ni laenuportfellist. Lisaks suurenenud laenukahjumitele mõjutas pankade kasumlikkust negatiivselt eelmise kvartaliga võrreldes ligi 25% võrra väiksemad netointressitulud.

Pangandussektori kapitaliseeritus püsib kõrge. Pankade suurenenud kahjumi tõttu alanes kapitali adekvaatsuse koondnäitaja juunis 0,5 protsendipunkti võrra 21,8%ni, mis ületab piisava varuga kümneprotsendilist miinimumnõuet.

Viivislaenud kasvasid juunis aeglasemas tempos, teatas Eesti Pank. Viimastel kuudel on vähenenud lühema makseviivitusega laenude maht. Viivislaenude mahu kasv jätkus juunis eelmise kuuga sarnases aeglasemas tempos. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis kasvas 5,8 protsendini, mais oli sama näitaja 5,5%.

"Lühema makseviivitusega laenude maht on viimastel kuudel seevastu vähenenud. Majandusarengu praeguste väljavaadete kohaselt võib siiski eeldada, et probleemlaenude hulk tänavu suureneb ning võib ulatuda Eesti Panga poolt kevadel prognoositud üheksa protsendini pankade laenuportfellist," teatas keskpanga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask.

Laenukvaliteet on keskmisest halvem ehitussektoris tegutsevatel ettevõtetel, kus laenude tasumisega on raskusi ligikaudu viiendiku ulatuses laenuportfellist. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud eluasemelaenude maht jääb alla 4% eluasemelaenude kogumahust.

Eesti Panga teatel vähenes eraisikutele ja ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingute portfelli kogumaht juunis 1,7 miljardi krooni võrra ehk 0,6 protsenti. Laenu- ja liisinguportfelli maht oli juuni lõpu seisuga 261 miljardit, mis on aastatagusest ligi 2% väiksem.

Laenumahu vähenemise tänavu on põhjustanud eelkõige ettevõtete ootuspäraselt kahanenud laenunõudlus. Selle aasta esimese kuue kuuga on keskmisest rohkem vähenenud äriteenindus- ja kaubandusettevõtetele antud laenude maht, vastavalt kümme ja kaheksa protsenti.

EURIBORi alanemise mõju pankade väljastatud laenude intressimääradele on viimastel kuudel vähenenud. Eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad on pisut alanenud, olles juunis väljastatud laenude puhul vastavalt 3,8% ja 4,3%.

Eraisikute ja ettevõtete hoiuste maht vähenes juunis ligikaudu 800 miljoni krooni võrra ehk 0,7%. Osaliselt sesoonsete tegurite tõttu üle 500 miljoni ulatunud erahoiuste mahu kasv ei suutnud tasakaalustada ettevõtete hoiuste mahu vähenemist 1,3 miljardi võrra. Poole aasta kokkuvõttes on hoiuste maht püsinud eelmise aasta lõpu tasemel.

Eesti pangad said II kvartalis 1,9 miljardit kahjumit

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised