Täpsustatud II kvartali langus 16,1%

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused vähenesid 21%. Vähenemine toimus kõikides kulutuste alamjagudes, kuid enim mõjutas kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusi kulutuste vähenemine vabale ajale ja kultuurile, transpordile ning muudele kaupadele ja teenustele (nt finantsteenused, isikuhooldus jms).

Kapitali kogumahutus põhivarasse (investeeringud miinus müük) vähenes 39% mõjutatuna kõige enam kapitaliinvesteeringute vähenemistest ettevõtete ja kodumajapidamiste sektoris. Põhivaraliigiti vähenes kapitali kogumahutus enim transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Ettevõtete varud vähenesid teises kvartalis järsult.

Nõrga sisemajanduse nõudluse tõttu vähenes eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes oluliselt kaupade ja teenuste import (hinnamõjusid arvestades 31%). Kaupade import vähenes 32% ja teenuste import 26%. Enim mõjutas kaupade importi masinate ja seadmete, mootorsõidukite, kemikaalide ja keemiatoodete ning metallitoodangu impordi vähenemine. Samas kasvas puhastatud naftatoodete import.

Pärsitud välisnõudluse tõttu vähenes teises kvartalis kiiresti ka kaupade ja teenuste eksport. Samas hinnamõjusid arvestades ekspordi langus mõnevõrra aeglustus (esimeses kvartalis langes eksport eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 17%, teises kvartalis 11%). Kaupade eksport vähenes 13% ja teenuste eksport 7%.

Enim mõjutas kaupade eksporti elektrimasinate ja -aparaatide, puidu ja puittoodete ning metallitoodangu ekspordi vähenemine. Samas kasvas oluliselt puhastatud nafta- ja põlevkivitoodete eksport. Teenuste eksporti mõjutas enim maanteetranspordi kaubaveoteenuste, reisi-, ehitus- ning muude äriteenuste vähenemine. Samas kasvas raudteetranspordi- ning sideteenuste eksport. Netoekspordi suhe SKPsse oli 8,2%, mis on seni kõrgeim näitaja alates 1995. aastast. See näitaja on viimase kahe aasta jooksul pidevalt paranenud.

Lisandväärtus vähenes kõikidel tegevusaladel, v.a avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal. SKP vähenemist mõjutas kõige enam töötleva tööstuse, ehituse ning hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse järsk vähenemine. Töötlevas tööstuses vähenes lisandväärtus 31%.

Kõige enam vähenes lisandväärtus transpordivahendite, kemikaalide ja keemiatoodete ning ehitusmaterjalide tootmisel. Töötlevas tööstuses vähenes lisandväärtus seoses jätkuvalt väikese siseturu nõudluse ja sellest tuleneva tellimuste vähenemisega, samuti töötleva tööstuse toodangu ekspordi vähenemisega nõrga välisnõudluse tõttu.

Ehituse lisandväärtuse kiiret vähenemist (31%) põhjustas eelkõige elamuehitusmahtude vähenemine kohalikul turul ning rajatiste ehitamise vähenemine. Hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala langust (21%) mõjutas enim hulgikaubanduses loodud lisandväärtuse vähenemine.

Statistikaamet revideeris aastate 2005–08 rahvamajanduse arvestust pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samuti korrigeeris 2004. aasta ekspordi ja impordi arvestusi vastavalt maksebilansile, täpsustas tegeliku ja kaudse rendi arvestusi kogu aegrea ulatuses ning klassifitseeris alates 2002. aastast ümber osa üksusi ettevõtete ja valitsemissektori vahel. Korrigeeriti ka 2009. aasta esimese kvartali SKPd.

Revisjonide tulemusel suurenes aastate 1995–2008 aastane SKP jooksevhindades 0,2–2,3% ning SKP kvartalite kasv aheldamise meetodil muutus samal perioodil -0,7 kuni +2,1 protsendipunkti.