Ebamugav, ent kasulik paljurahvuslus

ASi Elion Ettevõtted juhatuse esimehe Valdur Laidi jaoks on paljurahvuslus või selle puudumine ettevõttes pseudoprobleem. "Rääkides Elionist kui suurest ja massklientidele suunatud ettevõttest, ei ole meil mingit vajadust, võimalust ega põhjust sellele keskenduda," rääkis Laid.

Laidi sõnul võib muidugi olla ka firmasid, kus on tarvis palju sellise kvalifikatsiooniga töötajaid, keda Eestist ei leia, aga vaadates üldist äritegevust Eestis, pole multikultuursus mingi probleem.

Küll on Laid nõus, et paljurahvuselise organisatsiooni juhtimine eeldab eraldi kompetentsi. Lihtsam on juhtida monogeenset organisatsiooni, kus töötajate arusaamad on sarnased.

"Erinevates riikides pole võimalk juhtida samadel alustel. Näiteks rahvusvahelistes organisatsioonides töötades tuleb juhil sageli teise riiki tööle asudes ametiredelil madalamal pulgal alustada, et omandadada vajalikud riigist ja ärikultuurist lähtuvad kogemused," rääkis Laid.

Regio juhi Teet Jagomägi sõnul sõltub multikultuursuse olulisus või mitteolulisus eelkõige situatsioonist. "Kõik sõltub kontekstist. Keldripoed on vahvad asjad ja ilma nendeta oleks meie elu palju ebamugavam, aga ei saa eeldada, et need oleksid multikultuursed," rääkis Jagomägi.

Kui teha asju, mis on mõeldud müümiseks mehhiklastele, hispaanlastele või brasiillastele, oleks aga Jagomägi sõnul äärmislt enesekeskne, kui firma koosneks ainult eestlastest. "See oleks võimatu," sõnas Jagomägi.

Organisatsioonis pole sugugi lihtne hakata multikultuursust tekitama, rääkis Jagomägi Regio kogemustele toetudes. "Kõige keerukam on keel ja kommunikatsioon. Meil on tihti koosolekul viis eestlast ja üks välismaalane, aga töökeeleks on inglise keel," rääkis Jagomägi, kelle sõnul on eestlaste inglise keel selgelt kehvem kui nende eesti keel, mistõttu kannatab sageli mõtete sügavus. Eneseväljenduseks kulub rohkem aega ning kasutatakse lihtsamat ning nüansivaesemat keelt.

"Multikultuurus ettevõttes on positiivne, aga mitte mugav. See ei tee elu mugavaks, aga see on hea," rääkis Jagomägi.

Eri rahvuste temperamendist ja erinevatest arusaamadest tulenevaid probleeme Jagomäe kogemustepagasist ei meenu. "Ka eestlaste seas on tõekspidamisi seinast seina ja leidub igasugu tegelasi. Kui vaadata itaallaste kogumit, on nad eestlastest kahtlemata erinevad, aga me ei tööta ju koos terve ühiskonnaga," märkis Jagomägi.

Entsüklopeediakirjastuse juhi Hardo Aasmäe sõnul on multikultuursus pealesurutud olukord, mis on tulnud Ameerikast, kuhu koondusid erinevad grupid, mille baasil tekkisid hiina-, juudi-, itaalia ning muud linnaosad. Teisalt pärineb probleem koloniaalsüsteemi ajast Euroopas.

"Multikultuursusega on nagu abieluga: kui sobib, on see positiivne, kui mitte, siis negatiivne. Pariisi eeslinnades, kus rahvajõugud autosid põletavad, ei saa multikultuursuse positiivsusest juttugi olla. Kui teadlastest helgemad pead koostöös midagi avastavad, on see postiivne," rääkis Aasmäe.

Selleks, et võõrtööjõudu vähem vaja oleks, peab Eesti mees kõvasti õppima, arvab Aasmäe. "Nagu ütles õpetaja Maurus, peab õppima nagu hull. Mida rohkem minnakse kaasa üleilmastumisega, seda vähem on vaja välistööjõudu. Peab olema enesetäiendamisharjumus," rääkis Aasmäe.