Leiutaja pseudomasin

Selle kõige tagajärjel tekivad meie ühiskondliku teadvuse hallid tsoonid, mis keeles väljendamatutena hüljatakse. Tekib tavamõistusele arusaamatu ruum.

Zolotko geniaalne leiutis NIKH on masin, mis toodab iseenese ruumi ja mis peaks inimkonna anomaalsetest hallidest piirkondadest vabastama ja sillutama teed paremale tulevikule. NIKH kujutab endast mitmeosalist installatsiooni, mis hõlmab tervet galerii alumist korrust.

Leiutis järgib nii vormis kui ka idees pseudoteaduste printsiipi, mis ei lähtu tavaloogikast ja mis hiilib konkreetsetest küsimustest kõrvale väga ebamääraste vastustega. See on keelemäng ja mäng vaatajaga, kes avastab tungiva soovi NIKH mõttest aru saada.

Kuid NIKH mõte on sama tabamatu ja sama ebamäärane kui hall signaal. Võiks öelda, et NIKH ongi see seadeldis, mis asub nn anomaalses piirkonnas, kuhu inimmõistus ei küüni.

Kogu Zolotko senine looming on olnud tugeva metafüüsilise alatooniga, segu ulmest, fantastikast, science fiction'ist. Sellel näitusel kuraatorina esinevat Kiwa võiks aga siiski pigem kaaskunstnikuks nimetada.

NIKH puhul ei saa Kiwa ilmset mõju ei kõrvale jätta ega ka kritiseerida, sest tulemuseks on sünergiline kooslus tema produtseeritud teooriast ja Zolotko leiutisest. Ent Zolotko installatsioon püsiks püsti ka ilma Kiwa tiheda tekstivõrguta.

Toomas Miku installatsioon vanadest puukastidest, mille sees olevaid imaginaarseid esemeid aitab vaatajal ära tunda lühike tekst, on produtseeritud aga tuleviku teadlaste poolt, kelle jaoks meie maailm on muutunud juba muuseumireliktiks.

Autor: Ragne Nukk