Kreekast finantsturgudele uus maavärin?

Eelarvedistsipliini poolest on Kreeka vaieldamatult euroalal kõige nõrgem lüli. Vaid ühel aastal on riik suutnud täita eelarvedefitsiidi normi, mille järgi see ei tohi ületada 3% SKPst – aastal 2006. 2004. aastal selgus aga, et Kreeka on kogu aeg statistikat masseerinud ning poleks üldse pidanud euroalale pääsema.

Kreekat ohustavad ka Euroopa Keskpanga plaanid hakata finantsturgudelt välja tõmbama likviidsusabi, mida just Kreeka pangad on agaralt kasutanud. Turgudel ringlevad kuuldused, et kui Kreeka reiting veel paari pügala võrra langeb, ei kõlba Kreeka valitsuse võlakirjad enam Euroopa Keskpangale laenu tagatiseks. Kreeka riigi võlakirjad moodustavad suure osa Kreeka pankade varadest, mida need kasutavad tagatisena Euroopa keskpangast raha laenates. Kui reiting alla lubatud piiri langeb, tuleks Kreeka pankadel keskpangale tagatiste pealt 5% trahvi maksta, mis võib osa panku viia pankroti äärele.

Kreeka rahandusminister kirjutas täna ajalehes Wall Street Journal, et riigi uus valitsus on aega kaotamata asunud eelarvedistsipliini taastama – 2010. a eelarve eelnõus on eesmärk alandada defitsiiti 3,6 protsendipunkti võrra 9,1%le SKPst. Wolfgang Münchau kirjutab aga, et suur osakaal Kreeka valitsuse tulude suurendamise plaanis on võitlusel  maksudest kõrvalehoidmisega. Selle „vana laulu“ asemel tahavad euroala rahandusministrid näha konkreetseid kulude kärpimise plaane. Ja kuna kreeklasi pole keegi säästukuuriks ette valmistanud – viimased valimised võitis George Papandreou lubadustega eelarvekulutusi suurendada - võibki IMF ja väline surve olla parim lahendus, arvab Münchau. Või pole sellest pääsu, kui keegi teine enam Kreekale uut laenu ei anna või vanu laene ei pikenda.